Rebase ase

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Varatalvises metsas valib rebane puhkeasemeks mõne kõrgema koha, et ümbrusele avaneks hea ülevaade. Koheva kasukaga kiskja keerab ennast puhkeajaks kerra. Nina peidetakse sabajuure karvadesse, aga ohu haistmiseks ikka tuule suunas. Magamisaseme jälg jääb väikese poolringikujuline, mille järgmine lumesadu või tuisuilm juba katavad. Kuni jooksuajani elutsevad loomad üksikult.

Rebased elutsevad looduses liigendunud maastikus, aga samuti külades ja suurelinnades kus mõni viimane põlvkond ei tea metsa olemasolust midagi.

Edukas hiirejaht

Sagedamini kütivad rebased maastikel uru- ja leethiiri, aga talvisel ajal otsivad toiduks ka raibet. Rebased pole eriti head jooksjad: saagile hiilitakse pigem lähemale ja saagi tabamiseks sooritatakse kiire hüpe. Tegutsetakse alates hämarikust, aga palju seda valget aega pilvise ilmaga üldse on?

Rebase käpajälg

Ilma küünisteta jääb rebase kitsas esikäpa jälg üle viis sentimeetriseks, olles tagakäpa jäljest kröömike suurem. Jäljes joonistuvad välja neli pikaküünelist varvast ja neerukujuline tald.

Paksema lumega liikudes astub rebane tagajalgadega oma esikäppade jälgedesse ja jäljevahe jääb tuntavalt üle poole meetri pikkuseks.

Kiire liikumise korral jookseb loom galoppi ja siis ulatuvad tagakäppade jäljed esikäppade omadest palju eespool.

Rebase jäljerida

Tavaliselt liiguvad rebased sirges liinis, kui suhteliselt sarnaste jälgedega väiksema koera jäljerida vänderdab nii paremale kui vasakule.

Märtsikuus saabub rebaste pulmaaeg – käitumine, liikumine muutub ja näha võime hoopis teistsuguseid jälgi.