2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike. Käes on uus aasta ning kombekohaselt on aeg oma peamised eesmärgid uuesti meelde tuletada. Seda teeb ka rahvuslooma ümarlaud, mis on tegutsenud hundi väljakuulutamisest alates.
Liigikaitselisi meetodeid ja lähenemisi on erinevaid. Traditsiooniliselt on liigikaitse olnud rajatud pigem keeldude-käskude rakendamisele, kuid sellel lähenemisel on omad miinused. Näiteks on teada, et huntide liigikaitse sõltub eeskätt inimeste tolerantsusest. Hundid on ülimalt kohanemisvõimelised loomad, kes suudavad hakkama saada üllatavalt keerulistes keskkondades. Kus hundid aga ei saa hakkama, on piirkonnad, kus inimeste viha võsavillemi vastu on niivõrd suur, et nad hunti oma metsades silmaotsaski ei salli. Samuti on teadusuuringute kaudu teada, et mida paremad on inimeste teadmised huntide osas, seda väiksem on nende hundihirm ja suurem sallivus. Niisiis on meie üheks väga oluliseks rõhuasetuseks olnud harivate ja teaduslikule infole rajatud hunditeemaliste postituste jagamine.
Keelud-käsud meetod ei pruugi ühiskonna sotsiaalset kandevõimet hundi suhtes tõsta, kuna see ei tegele probleemi allikatega, vaid n-ö sümptomitega. Üheks allikaks on tõesti teadmatusest ja valeinfost johtuv hundivastasus, kuid teiseks alusprobleemiks on inimese ja metsiku looduse konflikt, mis avaldab teravat mõju peamiselt just neile, kes metsikute suurkiskjatega koos elavad.
2021. aasta suvel avaldas World Wildlife Fund (WWF) ehk Maailma Looduse Fond koos ÜRO Keskkonnaprogrammiga uue kogumiku pealkirjaga “A Future for All: The Need for Human-Wildlife Coexistence”. Selles kogumikus toodi esile sama sõnum, mida kannab Rahvuslooma ümarlaud - et kaasaegse elurikkuse kaitse rõhuasetus peaks olema erinevate huvigruppide vahelise koostöö loomisel. Suurkiskjatega kooseksisteerimise majanduslik ja psühholoogiline raskus langeb paraku kitsa grupi õlule, samas kui heaolu ja kasu (kasvõi looduse tervise osas) jaguneb laiale üldsusele. See on ebaõiglane olukord ning seni, kuni selle kitsa grupi muredele adekvaatseid lahendusi ei leita, ei ole ka hundivihal lootust taanduda. Seetõttu väideti WWF-i kogumikus, et tulevikus on liigikaitse võti konfliktliikidega koos elavate inimeste käes. Kui nendest saavad liigi eestkõnelejad, on võimalik ka ühiskonna taluvuspiiri nihutada.
Pea viis aastat tagasi, kui rahvusloom välja kuulutati, sai loodud ka rahvuslooma ümarlaud. Sinna kuuluvad kõik hundiga seotud huvigrupid: Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Terioloogia Seltsi esindajad, samuti loodusturismi edendajad, valitsuse organisatsioonide esindajad, ajakirjanikud, loodushuvilised, pärimusetundjad, kultuuritegelased ja nii mõnigi teaduse vallas aktiivne tegelane. Rahvuslooma ümarlaua rajamise ajendiks oligi soov luua erinevaid hundiga seotud huvigruppe koondav platvorm omavahelise suhtluse edendamiseks ning usalduse kasvatamiseks.
Rahvuslooma ümarlaua liikmed peavad jätkuvalt oluliseks leida kompromisse ja suhelda viisil, kus kõik osapooled tunneksid ennast kuulatuna, konsulteerituna, arvesse võetuna ja austatuna. Nii nagu WWF-i mullusuvises üleskutses rõhutati, tunnistame meiegi huvigruppide vahelise koostöö ja üksteise mõistmise (sh teadmiste ja kogemuste jagamise) edendamist võtmetähtsusega eesmärgina. Nii loodame tulevikus üheskoos välja töötada parimad ja jätkusuutlikumad kohalikud probleemilahendused huntidega seotud konfliktidele. Huntide jaoks mitteletaalsete lahenduste üha kasvav rakendamine on loomulikult prioriteet ning oleme seejuures teadlikud, et selles vallas on Eestis veel palju arenguruumi. Nii nagu oleme teadlikud sellest, et ka huvigruppide vaheline koostöö nõuab veel palju silumist ning usaldus ei kasva üleöö. Eks selle mõttega, et tööd jätkub aastakümneteks, me 2018. aastal alustasimegi :)
WWF kogumikuga saab tutvuda siin:
https://www.worldwildlife.org/publications/a-future-for-all-the-need-for-human-wildlife-coexistence
Toome siinkohal ära Rahvuslooma ümarlaua liikmed seisuga 2023. a jaanuaris:
Rahvuslooma ümarlaua liikmed:
Laura Kiiroja, huntide käitumise uurija
Mati Kaal, zooloog
Marju Kõivupuu, folklorist
Marko Kübarsepp, hundispetsialist
Helen Arusoo, loodusajakirjanik
Ants Kuks, lambakasvataja
Bert Rähni, loodusturismi spetsialist
Ell Sellis, lambakasvataja
Gennadi Skromnov, Looduskalender.ee eestvedaja
Hanno Zingel, keskkonnaministeeriumi nõunik
Helena Tulve, helilooja
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Kristi Vahtra-Allik, loomaaiasõprade seltsi eestvedaja
Liilia Tali, lambakasvataja
Liivi Plumer, bioloog
Mall Parvi, lambakasvataja
Peep Männil, ulukispetsialist
Taimo Aasma, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja
Tõnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
Triin Asi, loodusturismi korraldaja
Tõnis Korts, jahimeeste seltsi tegevjuht
Tõnu Traks, keskkonnaministeeriumi nõunik
Urmas Aava, lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees
Valdeko Allik, loomaaiasõprade seltsi eestvedaja
