USAs Ülemjärves asuva Isle Royale rahvuspargis viiakse läbi tänaseks juba 64 aastat kestnud huntide ja põtrade populatsioonide dünaamika uuringut. Tegu on maailma pikima bioloogia vallas toimuva teadusuuringuga. Igal kevadel ja suvel tehakse maismaal ekspeditsioone ning igal talvel õhuvaatlusi. Seekordne talvine õhuvaatluste hooaeg saigi 20. jaanuaril alguse. Videos saab aimu sellest, mismoodi üks õhuvaatlus toimub ja mis tunne oleks niiviisi väikese “teaduslennukiga” lennata.
Tekst: Laura Kiiroja
Oleme varasemalt korduvalt Isle Royale’i projektist kirjutanud, kuna just hiljuti (aastail 2018 ja 2019) viidi saarele USA mandrilt ja Kanadast juurde kokku 19 hunti. Põhjus oli selles, et inbriidingu tulemusena oli varasem hundipopulatsioon saarel kahanenud kõigest kahe omavahel lähedases suguluses oleva hundini, kes enam järglasi ei saanud. Kuna Ülemjärv viimasel ajal enam korralikult ei jäätu, pole juba ammu uusi hunte saarele iseseisvalt tulnud. Põtrade arvukus jõudis sellises soodsas hundivabas keskkonnas kasvada üle 2000 isendini (kusjuures saare pindala on vaid 535.4 km2). “Metsaniidukitena” tegid põdrad kohalikule taimestikule üks-null. Kuna hundid on ka kobraste ohjamises olulised, siis kobraste arvukus kasvas suuremaks kui 500 isendit ning nende tegevus mõjutas negatiivselt saare vee-elustikku. Loodeti, et 19 hundi juurdetoomine aitab Isle Royale hundipopulatsioonile uuesti vundamendi ehitada - et siis hiljem jõuaks 3-4 püsiva hundikarjani.
Nüüd uuritaksegi, kuidas nende esimeste aastate jooksul on hundid saare floorat ja faunat mõjutanud. Esimeste tänavuste õhuvaatluste jooksul nähti hundikarja, kes oli varastel hommikutundidel ühe põdra murdnud ning lasi nüüd lumel leiba luusse.
Kusjuures on huvitav, et üks esimesi põtru, kes taastatud hundipopulatsiooni poolt 2019. aastal maha murti, oli põder numbriga #5271. Tegu oli 6-aastase emasloomaga, kelle ühe tagumise jala pahkluul oli suur ümar luuline moodustis/kasvaja (vt allpool pildilt).
Ekspertarvamuse kohaselt oli tegu massiivse põletikuga. Vaene põder liikus vaid kolmel jalal ning oli huntidele ilmselt kerge saak. Hundid metsasanitarina teevadki igale saakloomale “arstliku ülevaatuse”. Jahi esimene staadium on saakloomade testimine nii füüsiliste kui psüühiliste nõrkuste tuvastamiseks. (Hundi jaoks muidugi selleks, et teada saada, kas see isend on piisavalt nõrk, et oleks üldse tõenäosust teda kätte saada ja seejuures ise terveks jääda.) Kes hunditesti läbib, saab kinnitust, et tervisega on kõik korras.
Video ja pildimaterjalide allikas: Wolves and Moose of Isle Royale Facebook page
https://www.facebook.com/
