Pildistas Aivar Ruukel
Kevadekuulutaja Ördi rabas
Tupp-villpea Eriophorum vaginatum
Aivar märkas tupp-villpea puhmast eile Ördi rabas seda vanas kelgujäljes sest lumepaksust võis olla kuni viisteist sentimeetrit, aga tupp-villpea õiekattelehtedega pähik on valguse poole liikudes tunginud läbi lume.
Selle mitmeaastase lõikeheina kasvukohtadeks sobivad turbapinnased rabade männikutes ja madal- või siirdesoodes, kus tupp-villpead kasvavad mätastena mille kõrgus võib küündida poole meetrini. Talvisel ajal toitusid tolmpeade pähikutest nii jänesed, kui tedred.
Pähikute õiekate on hall ja kuni paari sentimeetri pikkune ning tema varre tipus märkame ühte pähikut (neljast villpea liigist on temal ainsana varre tipus ainult üks pähik), aga varsi on ühel taimel päris arvukalt sest nad kasvavad tihedate puhmikutena.
Kollakaid ja väga tagasihoidlikke õisi märgatakse alates aprillikuust harva, aga suvel valgete õiekarvadega tupp-villpäid märgatakse kindlasti ja neid on varasemal ajal kutsutud „Kalevipoja juusteks“.
