Fotod Vello Keppart ja Arne Ader
Vahtlase vastsed vahus nn käosülg
Harilik vahustaja ehk käosülglane Philaenus spumarius
Käosülglaste tegevusjäljed ei jää looduses hulkujal või lillekimbu korjajal kuidagi märkamata.
Kuidas selline süljelirts taimedele tekkida võib?
Kui käosülglase vastne on munast koorunud asub isend loomulikult toituma. Süljevahu sisse on ennast peitnud kuni poole sentimeetrine pikkune kollakasroheline pehme kehaga tsikaadide sugulane.
Vahustaja vastne surub oma tugeva imikärsa taimevarde, et imeda taimemahla, aga mööda imeja keha nõrgub läbiseedunud ja seebivee sarnast suhkrurikast eritist. Selle seebivee ajab vastne vahule oma kõhul paiknevate hingamisavade kaudu. Vaht kaitseb vastset vaenlaste eest - kas keegi võõrast sülge näpib?
Vahustaja valmikud võivad olla nii musta, kui helekollast värvi. Neil on lendamiseks tiivad ja hüppamiseks tugevad tagajalad. Ega me teda naljalt ei näe. Vahustajal on lisaks kahele silmale ka kaks liitsilma. Alalhoidlik ja ettevaatlik tegelane eriti endale kedagi lähedale lasta ei soovi. Praegusel ajal ei saa lillenoppijale käosülglaste tegevusjäljed kuidagi moodi märkamata jääda.
Kui vahustaja vastne on munast koorunud asub „uus ilmakodanik“ loomulikult toituma. Aga uurime sellist „süljelirtsu“ veidi lähemalt.
„Süljelirtsu“ sees on kollakasroheline, umbes poole sentimeetrine pikkune pehme kehaga tsikaadide sugulane.
Vastne on oma tugeva imikärsa taimevarde surunud, et taimemahla kätte saada. Mööda tema keha nõrgub läbiseedunud, seebivee sarnast suhkrurikast eritist. „Seebivee“ ajab vahule mutukas oma kõhul paiknevate hingamisavade kaudu õhku pumbates. Nutikas kaitsemehhanism oma vaenlaste vastu – kes see sülge ikka näppima läheb?
Ümaralehine kellukas käosülglase vahuga ( www.loodusemees.ee )
Vahustaja valmik võib olla nii musta, kui helekollast värvi ja tal on lendamiseks tiivad ning hüppamiseks tugevad tagajalad. Lisaks kahele silmale on käosülglasel veel kaks liitsilma. Mutukad on alalhoidlikud ja ettevaatlikud ning väga harva märgatavad ehk endile ei soovita kedagi lähedale lasta.
Septembris muneb vahustaja taimevartele oma kollased oranshi tipuga munad. Kevadel, kui ilmad juba soojad kordub kõik täpselt nii nagu juba eelpool kirjeldatud.
