Noor susi sõiduteel.
Foto: Tarmo Mikussaar
Tekst: Laura Kiiroja
Kui hunte kusagil sõiduteedel pildistatud on, kõlab kommentaariumites sageli arusaam, et järelikult on hunte liiga palju, metsa liiga vähe või on mingil muul põhjusel tegu ebanormaalse olukorraga. Tegelikult on tõsiasi, et loomad (sh hundid) inimeste rajatud teid kasutavad, üdini normaalne nähtus. Loomulikult, kui inimest ei eksisteeriks, ei oleks ka asfalteeritud teid ning loomad neid ei kasutaks. Kuna aga inimese mõju on peaaegu kõikjal maailmas näha, inimtekkelisi teid on tohutu palju ja aina tuleb juurde, siis mõjutab see paraku ka loomade käitumist ja loob uue normaalsuse.
Varasemalt on teada, et hundid kasutavad kõiksugu teid kergemaks, kiiremaks ja efektiivsemaks liikumiseks, olgu need siis matkarajad, metsavaheteed, kruusateed või asfalteeritud teed. Hüpoteese oli esitatud ka selle kohta, et ehk on teed hundile saaklooma jahtimiselgi kasulikud, kuigi vettpidavaid andmeid oli vähe. Äsja on Voyageurs Wolf Project (sh Minnesota ja Manitoba ülikoolide) teadlased avaldanud uue teadusartikli koos rajakaamera videotega, mis on otseseks tõendiks sellele, et hundid kasutavad inimtekkelisi teid ka aktiivsel jahitegevusel. Seda põhjusel, et ka nende looduslikud saakloomad - sõralised - armastavad inimtekkelistel teedel liikuda.
Teadlastel on aastatel 2020-2023 õnnestunud Minnesotas rajakaamera kaadrisse püüda 29 juhtumit, mil hundid jahtisid inimtekkelistel teedel/radadel valgesaba-pampahirvi. 15 juhul ajasid hundid sõralist aktiivselt taga, 14 juhul ajasid hundid kaamerast sutsu varem möödunud hirve jälgi.
8 juhtumit leidis aset hästi hooldatud metsaraietöödeks kasutatavatel teedel, 7 juhtumit ATV-teedel, 7 juhtumit mootorsaaniteedel, 6 juhtumit matkaradadel ning 1 juhtum leidis aset taastuval metsaraieteel.
Suvisel ajal jahtisid hundid hirvi üksinda, talvel aga koos teiste karjaliikmetega (rajakaamerasse jäid kuni 4-liikmelised hundikarja jahirühmad).
Kuna rajakaamerad ju loomadele ei järgne, siis pole 27 juhtumi puhul lõpptulemust teada. Küll aga õnnestus GPS-kaelustega varustatud huntide kaeluse andmete ja teiste rajakaamerate järgi tuvastada, et vähemalt kahel korral sai hunt hirve lõpuks kätte (ühel juhul täiskasvanud hirve ning teisel juhul vasika).
See on kõigest üks näide, kuidas inimesed mõjutavad erinevate liikide liikumismustreid ja kiskja-saaklooma suhteid. Huntide väljakujunenud tugev eelistus teedel liikumise kasuks ei ole kriimsilmale mitte ainult energiasäästlik, vaid suurendab ka nende tõenäosust sõralistest saakloomi märgata ja nendega kokku puutuda. Võimalik, et teedel jahtimine on hundi jaoks ka tulemuslikum.
Äsja avaldunud teadusuuring on leitav siit: https://www.sciencedirect.com/
