Foto Arne Ader
Hannu Hautala töötuba Penijõel 4. oktoobril 2003
Meie hulgast lahkus oma kodus Kuusamos üleeile 20. juulil oma 82 eluaastal Soome kuulsaim loodusfotograaf ja -kirjanik, kes käis viimased nelikümmend aastat sageli Eestis loodust pildistamas ja kolleegidega suhtlemas.
Jaan Riis kirjutas 2003. aastal ehk paarikümne aasta eest Hannust tutvustava artikli „Eesti Ekspressis“, mida siin autori loal osaliselt esitleme.
Eesti fotograafidele ja loodusesõpradele sai Hautala sõbraks 20 aastat tagasi, kui Jaan Eilart ja Eesti Looduskaitse Selts oma hiilgeaegadel tõid Kadriorgu Tammsaare majja vaatamiseks Hautala näituse “Kuldkotkas ja valge luik”.
Fred Jüssi ütles toona: “Mida saame teada metsa hingest, kui pole kunstnikke, kes meile sellest räägiksid? Õige varsti vahest seda, et me oma metsalt hinge välja oleme võtnud.“
Üheksakümnendate algusest käib Hautala peaaegu igal aastal Eestis pildistamas. Esimesel retkel, oktoobris 1991, rännati koos Soome raadiost ja televisioonist tuntud loodussaadete tegija Veikko Neuvoneni ja meie looduskaitsja ning kauaaegse loodusmuuseumi direktori Jaan Remmeliga läbi Paldiski Matsallu. Paldiskist polnud Vene sõjavägi veel lahkunud. Matsallu pildistama jõuti hetkel, kui ära olid lendamas viimased sookurgede parved.
Hautala meelispaigad Eestis on Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Pildistamisretkede kaaslasteks on olnud ka Fred Jüssi, Arne Ader, Ivar Ojaste ja teised meie fotograafid.
Hautala ise on öelnud, et kui ta elaks Helsingis, siis käiks ta tihti Eestis, aga nüüd tuleb kõigepealt 800 kilomeetrit Kuusamost Helsingisse ja siis veel veidi edasi sõita. Ometi on Eesti looduse pildistamine tema teine armastus. Teda meelitavad meie alvarid, rannamaastikud, puisniidud ja metsad, mis on hoopis teistsugused kui Kuusamo kuusikud. Meelitab ka see, et Eesti ei ole veel läbipildistatud ja siin on palju avastamisrõõmu.
