Põder Alces alces
Metsas liikuvad marjulised-seenelised on juba kindlasti märganud metsateid ületavatel põdraradadel või nende läheduses suurte loomade kraapimisjälgi. Loomad liiguvad rohke jättes jälgi ja on rahutud, sest jooksuaeg hakkab lähenema. Arne foto pärineb põdrapulmade ajast Matsalust septembrikuus ja pulmaaega katsume kindlasti kirjeldada.
Milline võib olla meie suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud?
Suvise aja toidulaud on dendrofaagidele rikkalik vanadel lageraielankidel, kus kasvab nii põdrakanepit kui paraja suurusega lehtpuuvõsa.
Suurte loomade toitumisjäljed on ju looduses kergelt märgatavad. Meelsasti toitutakse haabadest, pihlakakatest, pajudest, kaskedest, paakspuudest, toomingatest, vahtra- ja jalakalehtedest ning rohttaimedest. Suvise põuaaja saabudes liikusid põdrad veekogude lähedusse, mille kaldaaladelt võis leida mahlakaid rohttaimi: varsakapju, ubalehti, osjasid…
Suvisel ajal lähevad põdrad palavaga meelsasti vette, mis pakub nii jahutust kui kaitset kisavate sääskede ja parmude eest, aga samuti veetaimede näol sobivat toitu.
Millise päevase toidutarbega peavad põdrad arvestama?
Terved ja tugevad täiskasvanud põdra toidutarbeks kulub kolm-nelikümmend kilo haljasmassi. Möödunud aastal sündinud mullikad söövad üle poole jagu vähem. Tänavuste vasikate taimse toidu tarve imetamise kõrval on vaid paar-kolm kilo.
Põtradele sügise alates ehk inimestele pärast marjakorjamise hooaja lõppu siirduvad põdrad sellisesse metsa, kus leidub toiduks nii mustika kui pohlavarsi ja märgata võib, et põdrad söövad ka kübarseeni. Võrsetoidule minnakse üle septembrikuus, aga enne seda süüakse veel suurtelt puudelt langenud lehti.
Loomaradade ja soolakute läheduses kiusavad seenelisi ja marjulisi juba hirve- ja põdrakärbsed. Tuletame metsas liikujatele meelde, et alates 15.septembrist kahe nädala jooksul ehk kuu lõpuni kestab jaht ainult põdrapullidele, aga põdrajaht kestab kuni poole detsembrini välja.
