Karu kaisutus

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Karude sügisesel nuumaajal peavad meie karud tarbima süsivesikuterikast toitu ehk pigem inimtekkelist: käivad teraviljas ja tallavad seal, otsivad mahajäetud õunaaedu, aga neid jääb aastatega üha vähemaks. Või teavad oma radadel viljakandvaid metsikuid õunapuid, mis on tänaseks puudeks sirgunud omaaegsete karjapoiste õunasüdametest.

Lisaks eelöeldule väheneb aasta aastalt meie põldudel kaera külvipind, aga jahimehed suurtele loomadele veel nn söödapõlde rajavad, kusjuures need jäetakse teadlikult koristamata.

Jälg

Hea, et meie karud silopalle ei võta lammuta ja sellised üksikud kriimud ei muuda silopalli veel kasutuskõlbmatuks. Sellised jäljed ei ole meie kõrvalisematel heinamaadel mingi haruldus. Seega ei saa karukahjustusi põllu- ja aiakultuuridele ning ainult üksikute koduloomade murdmist hinnata praeguse populatsiooni juures olulisteks.