Pildistas LK-team
Harilik vaarikas
Harilik vaarikas Rubus idaeus
Ilm oli reedel tõeliselt soe ning seenelisel oli suisa lust metsas hulkuda ja isegi vaarikaid suhu noppida.
Ranniku lähedastes mustikamännikutes (seal ei teinud öökülmad mustikatele õitsemise aegu liiga) olid heitlehised mustikapuhmad „raagus“, aga vesise maitsega mustikaid veel puhmastel.
Lapsuliblikas ( www.loodusemees.ee )
Lapsuliblikas Gonepteryx rhamni
Lapsuliblikaid kohtame ka oktoobrikuus, aga kui mõni hiline soojalaine peaks saabuma, siis veelgi hiljem. Lapsuliblikad on pikaealised, sest ainult talve üle elanud lapsuliblikate valmikud saavad paljuneda, et oma sugu edasi kanda.
Suur osa meie päevaliblikailiikidest elavad talved üle röövikustaadiumis, vähemarvukalt muna- või nukustaadiumis.
Valmikuna talvituvaid päevaliblikate liike on lisaks lapsuliblikatele päris vähe: päevapaabusilmad, leinaliblikad, koerliblikad ja neile sarnane väike-kärbtiib.
Aastatuhandetetega on nende organismides tekkinud kohastumus külmaperiood üle elada mitteaktiivses seisundis. Sellist puhkeseisundit, kui putuka füsioloogilised protsessid on peaaegu seiskunud, nimetatakse diapausiks ehk selleks ajaks tõuseb putukate veres suhkruvõi ehk glütseriini sisaldus (kaitseb putukate kudesid külmumise eest) ja erinevad muutused organismi aminohapetes. Nii ongi nimetatud liblikavalmikutel võime karm talvine aeg üle elada ja kevadilmade saabudes taastub uuesti nende elutegevus.
Kevadel on lapsuliblikad ühed esimestest võimaliku „kuldse suve“ kuulutajatest, aga kui paakspuudele ilmuvad pungad, hakkavad lapsuliblikad paarituma ja emasliblikas saab hakata paakspuudele munema, sest munast koorunud röövikud toituvad nii paakspuudel kui türnpuudel. Röövikute nukkumise järel juulikuus märkame õistaimedel tegutsemas juba lapsuliblikate uut põlvkonda.
