Ühel tänavuse jaanuarikuu nädalavahetusel said loodusfotograafid Yellowstone’i rahvuspargis Firehole’i jõe ääres olla tunnistajaks sellele, kuidas hundid piisonit jahivad. Kui möödunud nädalal rääkisime koprajahist, siis nüüd näeme, et piisonijaht eeldab huntidelt sootuks erinevat taktikat.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Michael S. Cohen ja Christopher Burke
Täiskasvanud piison on hundi kui tippkiskja võimekuse tipp. Enesest ca 15 korda raskema saaklooma jahtimiseks on hundil kahtlemata vaja karjaliikmete koostööd. Lisaks peaks piison olema üksi ning nigela tervise juures.
Piisoneid jahtides tiirutavad hundid ümber saaklooma ning püüavad leida võimalust teda haavata - sageli just tagumikust või reitest kinni haarates, sest sinna piison oma sarvedega ei ulatu. Kui piisoneid on rohkem kui üks, on nende kaitsestrateegiaks nõrgad kohad (ehk taguotsad) kokku panna ning relvad (ehk sarved) huntide poole suunata. Ka siis, kui hundid jahivad piisonivasikaid, ajavad täiskasvanud piisonid vasikad kokku, võtavad kõik võsukeste ümber ringi ning suunavad sarved väljapoole, kiskja suunas. Nagu piltidelt näha, proovis ka üksik piison ikka sarved huntide poole suunata ning hundid ründasid eeskätt just taguotsa.
Antud piison pani käiku kõik taktikad, mis tal selles võimatus olukorras käiku panna oli. Esiteks oli mõistlik otsus minna vette. See on sõralistest saakloomade puhul levinud kaitsestrateegia. Madalas vees on neil huntide ees eelis, sest nad saavad sumpavatest või ujuvatest huntidest kiiremini eest ära joosta. Samuti on neil madalas vees parem hunti nii sõra- kui sarvehoopidega rünnata, sest kriimsilm, kes on rinnuni vees, on hoopide eest põiklemisel aeglane. Hundid loomulikult mõistavad, et saakloomale vette järgnedes on nende šansid kõvasti väiksemad - tarkade loomadena ootasid nad kaldal. Piisonilgi polnud suurt muud peale hakata, kui oodata - kui hundid vette ei järgne, pole põgeneda kuhugi ja mis siin ilmaasjata ikka energiat raisata. Parem siis juba pea püsti hoida ja rahulikkust teeselda, et võimalikult enesekindel ja tugev näida (samuti tüüpiline suurte saakloomade kaitsestrateegia) - ehk annavad hundid alla, arvates, et saakloom on kättesaamiseks liiga terve ja tugev.
Oleme varasemaltki selliseid postitusi jaganud, kus kaadrisse on jäänud põdra- või metskitsejaht, milles saakloom vette põgenes. Nendes juhtumites jäid hundid alati tühja kõhuga. Kas see on vedamine või mitte, sõltub, kelle perspektiivist vaadata, kuid seekord jäi piison alla ning hundikari sai söönuks.
