Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas: https://vee.kogud.emu.ee/

Eesti teadlaste ülikoolidevahelise koostööna uuriti Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul, kasutades selleks õietolmupõhist taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogilisi ja ajaloolisi andmeid. Karula kõrgustiku erineva suurusega veekogud ja nende setetes talletunud õietolm võimaldasid viia läbi analüüse mitmesugusel ruumilisel skaalal. Teadlased keskendusid oma töös suurele Ähijärvele ja selle läheduses asuvatele väikestele Mähkli, Viitka ja Tollari järvele ning pisikesele Lossi soole.

Uuring näitas, et samas piirkonnas asuvad erineva suurusega järved ja sood võivad meie ajaloost jutustada erinevaid, teineteist täiendavaid lugusid.

◻️ Väikejärvede ümbruse arheoloogiliste leidude ja õietolmupõhistes rekonstruktsioonides nähtavate metsahäiringute põhjal väidavad teadlased, et inimesed tegutsesid Karula aladel juba keskmisel kiviajal (4100–3100 eKr).

◻️ Kogu Lõuna-Eesti maakatte dünaamikat näitava Ähijärve settes hilisest kiviajast (2500 eKr) pärinev teraviljade õietolm näib olevat samaaegne piirkonda saabunud nöörkeraamika kultuuri kandjatega.

◻️ Tõendid Karula kohaliku viljakasvatuse kohta (õietolmuterad väikejärvedes) ilmuvad alates hilisest pronksiajast (700 eKr). Samal ajal suureneb märkimisväärselt ka alepõllundusele viitavate söeosakeste ja söötide pioneerpuuliigi kase hulk ning väheneb laialehiste puuliikide hulk.

◻️ Huvitava nüansina toovad teadlased esile pisikese Lossi soo ümbruse taimkatte muutused, kus alates vanemast rauaajast hakkasid domineerima mänd ja kanarbik, koos jälgedega inimtekkelistest põlengutest.

◻️ Muutustele seletust otsides jõudsid kaasautorite Pille Tomsoni ja Pikne Kama mõtted metsmesinduse algusaegadesse ning söepõletuskohtade näol koguni uute arheoloogiliste avastusteni.

Uuringus osalesid Vivika Väli, Pille Tomson ja Maret Põldmaa Eesti Maaülikoolist, Anneli Poska, Jüri Vassiljev, Tiiu Alliksaar, Leili Saarse ja Ansis Blaus Tallinna Tehnikaülikoolist, Pikne Kama Muinsuskaitseametist ning Kersti Kihno Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist.

Uuringu kohta ilmus artikkel "Multiscale pollen-based reconstructions of anthropogenic land-cover change in Karula Upland, south Estonia" ajakirjas Journal of Archaeological Sciences:

https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0305440324000062