Salvestas LK team
Foto Arne Ader
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Jalutuskäik Alutaguse laantes päädis huvitava kohtumisega.
Varahommikuses metsas hakkas kostma tundmatuid helisid, tasane ähkimine, mingi veider naksumine ja madal mörin. Oli veel päris hämar ja nõnda polnud esialgu näha, kellele need helid võiksid kuuluda.
Mingil hetkel eristus laane hallusest tumedam kogu. Karu oli meist vast kolmekümne meetri kaugusel. Varemgi on karudega kohtutud ja Alutaguse piirkonnas pole see teab mis haruldane juhtumine. Andsime kerge jutuga karule teada endi kohalolekust. Tavaliselt otsustab loom seepeale tagasihoidlikult lahkuda, aga sedakorda otsustas ta paigale jääda ja jätkas endistviisi mõminat ja ringi tatsumist.
Niisiis pidasime mõistlikuks tagasihoidlikult lahkuda. Kas oli emakaru poegadega või karu jahisaagiga? Ei oska öelda, aga karu sellest paigast lahkuda ei soovinud ja andis meile sellest oma käitumisega selgelt märku.
Karu territooriumimärgis männikorbal
