Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Kuu ajaga on aedades tehtud üle 1000 loodusvaatluse, millest 300 olid lindude esmakohtamised, 200 lindude pesitsusvaatlused ning 70 imetajate ja kahepaiksete kirjed. Juulikuule kohaselt laekus enim taimevaatlusi, kokku 400. Kui kevadlilli, näiteks sinililli ja lumikellukesi vaadeldi õitsemas sadades aedades, siis suvel on õitsejate mitmekesisus nii palju suurem, et enamik liike ja sorte on vaadeldud vaid mõnes üksikus aias. Kokku on kirja pandud ligi 600 pärismaist liiki või ilutaime. Kohatud lindude liiginimekiri on tõusnud 205 liigini, mis tähendab, et 5 kuu jooksul oleme kohanud pooli kõigist Eestis registreeritud linnuliikidest.

Pane tähele!

Pesitsushooaeg on veel täies hoos. Praegu lennuvõimestuvad paljude varem saabunud lindude teised pesakonnad. Vaadeldud on näiteks põldvarblaste korduvpesitsemist. Ühest aiast on leitud ka ebatavalisema liigi, tuuletallaja, poegadega pesa. Praegu kohtab palju noorlinde, kelle sulestik erineb vanalindudest. Näiteks tunneb noore, sel kevadel munast koorunud suur-kirjurähni ära selle põhjal, et tema pealagi on üleni punane. Varasematel aastatel koorunud suur-kirjurähnidel on emasel pealagi must ja isasel vaid väike punane triibukene kuklas. Pesitsusvaatlused on eriti olulised, sest neid andmeid on võimalik tulevikus kasutada linnuatlase koostamisel.

Huvitavaid fakte

Kuigi on alles südasuvi ja linnud veel pesitsevad, on mitmed linnuliigid juba sügisrändele asunud või peagi asumas. Enne pikka lendu söövad nad end rasva, et lennata järgmisse toitumispaika mitmetuhande kilomeetri kaugusele. Roolinnud, lehelinnud, põõsalinnud ja teised värvulised söövad näiteks lehetäidest kõhu nii rasva, et võivad kahekordistada oma kehakaalu võrreldes pesitsusajaga. Mereäärde mudaväljadele hakkavad koonduma kahlajate parved, keda terava kõrvaga aialinnuvaatleja saab öösel ka merest kaugel ülerändel häälitsemas kuulda.

Sooja suve ja hulganisti uusi loodusvaatlusi!

https://www.eoy.ee/ET/13/15/aialinnupaevik/