Punarind        Erithacus rubecula

Metsad on linnulaulust vaikseks jäänud.

Punarinnad eelistavad pesitseda tihedama alusmetsaga paikades, olgu nendeks kuusikud, kuuse-segametsad või laialehised metsad, kas noorendikud või vanad metsad. Harvemini pesitsetakse pohla- või rabamännikutes.

Kuid punarinnad tegutsevad kõikjal nii parkides, kalmistutel, kui tihedalt täiskasvanud vanemates aedades.

Pesa rajab punarind sagedamini maapinna lähedale: kas tormi murtud puule, juurte rägastikku, vahel lihtsalt mätta varju, aga samuti puuõõnsusesse või tühja pesakasti. Pesa ise on sügava pesalohuga ja väljast kuni viieteist sentimeetrise läbimõõduga ning kohev.

Mune on pesas viis kuni seitse, aga teises kurnas pigem vähem kui kevadel. Haudevältus emaslinnul kuni kaks nädalat, aga soojade suveilmadega paar päeva vähem. Pojad arenevad pesas umbes sama kaua ja seni eelmise pesakonnaga tegelenud isaslind jõuab emaslinnule appi poegi toitma ehk esimese pesakonna noorlinnud peavad sellest ajast iseseisvuma.

Punarind

Punarindade noorlinnud ei sarnane sulestikult vanalindudega. Pigem võivad nad ilma oranži rinnaesiseta tekitada linnuvaatlejas segadust meenutades välimikult pigem võsaraati,  ööbikut või lepalindu.

Punarindu võime suuruselt võrrelda tihastega ja nad toituvad maapinnalt selgrootuid otsides, aga huvituvad ka valminud ja valmivatest marjadest.