Mink ehk ameerika naarits Mustela vison
Mingid on elutsema toodud kogu Euroopasse, aga mitte vabatahtlikult, vaid inimesed tõid looma kauni kasuka ja omakasu silmas pidades karusnahafarmidesse, kuid ükski vangla pole põgenemiskindel. Invasiivse mõjuga mingid on võõrliik ja mõjutab Euroopas umbkaudu poolesaja pärismaise liigi eksistensi.
Ameerika naaritsad on 20. sajandil meie loodusesse sattunult euroopa naaritsa pea kogu Euroopas välja tõrjunud. Selgunud on, et mink on suuteline viljastama euroopa naaritsa emaslooma, aga selline loode hukkub. Mingid on leplikumad toidu ja elupaiga suhtes kui euroopa naaritsad ning suurema ja tugevamana tõrjuti konkurendid lihtsalt oma elualadelt välja.
Minke võis kohata paljude veekogude kaldaaladel, samuti mereranniku muulidel ja kivikangrutel. Urud rajati enamalt jaolt kallastele ehk otsiti looduslikke õõnsusi või puujuurte vahelisi tühemikke, samuti elutsemiseks sobivatesse kohtadesse kopratammides.
Kauni kasukaga ja valge alalõualaiguga kärplaste kõrgaeg tundub möödas olevat ja neid kohtab looduses viimastel aastatel harvemini, sest ka karusloomade kasvatused otsustati seadusega keelustada.
