Pildistas LK team
Sarapuu emasõis lähemaltvaates
Harilik sarapuu Corylus avellana
Sarapuud kasvavad meie looduses ebaühtlaselt ja alustasid õitsemisega enne tänavuse lõokesetalve saabumist. Kui kasvupinnas on lubjarikas, sobib see sarapuude kasvukohaks. Salumetsades võivad sarapuud moodustada tiheda põõsarinde, sest sarapuudele sobivad varjulised kasvukohad.
Pisikesed, punakad ja tagasihoidlikud emasõied on peitunud õiepungadesse. Punga tipus märkame turritavat tumepunast pintslit, mis on emaka suudmeks, millest õnnestunud tolmeldumise korral valmivad augustikuus sarapuudel pähklid.
Isasurbade õietolm peab jõudma emasõitesse, mis on varakevadisel ajal raske, sest tolmeldavaid putukad on veel vähe. Kuid sarapuud kasutavad tolmlemiseks tuult, mis isasurbadelt õietolmu lendu viib, et emasõiteni kanduda.
Sarapuude tuultolmlemine peab lõppema enne, kui teised puud-põõsad lehtivad kuna lehed muudavad õietolmu lendumise keerukamaks. Seetõttu peavadki sarapuud olema sedavõrd varased õitsejad.
Sarapuudel algab viljakandvus peale viiendat aastat, aga puud muutuvad saagikateks alates kümnendast kasvuaastast.