Pildistas Peep Saluvee
Isane koiduliblikas soojendab ennast päikesepaistel
Koiduliblikas Anthocharis cardamines
Koorunud koiduliblikate valmikuid võisime lendlemas kohata juba nädala eest, aga lõuna pool kindlasti juba varem. Kuid ebasobivate kevadiste ilmade korral võivad nukus liblikavastsed koorumise aasta võrra edasi lükata - liigi alalhoidlikus on ikka hämmastav.
Isaste koiduliblikate esitiibade tipud on värvunud oranžiks ja sellest on tulnud liigile nimi, sest meenutab romantilist päikesetõusu.
Emaste isendite esitiibade otsad on värvunud vaid hallikaks (sarnaselt isasliblika hallidele tiivaotstele). Seega on nende väikeste päevaliblikate sugupooli lihtne määrata ja teade, et nende tiibade siruulatus küündib nelja sentimeetrini.
Märka koiduliblika alatiibade mustrit
Alatiibadel märkame lähemal vaatlusel rohekashallikat marmormustrit, aga isaliblikal märkame sellist mustrit ainult tagatiiva alaküljel. Koidupunast saab isasliblikas puhkeasendis edukalt varjata, jättes oranžid esitiivad valgete tagatiibade taha ja nii jääb alatiibade marmormuster tagama kaitsevärvi looduses. Koiduliblikate tundlad on halli värvi, aga tundlate otsad valged. Kui isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, siis emasliblikal tumehallide karvakestega.
Liblikasõpradele head liblikate hooaega.
