Video salvestas Bea, LK foorumist
Foto Arne Ader
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.
Vaatame ka sulestiku erinevusi: valgeselja selg on nimele vastavalt valgelaiguline, suur-kirjurähnil märkame valgeid laike ainult tiivanukkidel, seljasulestik on must. Valgeselja rinnasulestik kergelt roosakas ning külgkeha kaetud püstviirutusega, mida videolt hästi näha. Sabaalune luitunult punane.
Valgeselja peakuju tundub veidi kandiline, tinahall nokk pikem, kui meie teistel rähnidel. Isaslinnu ja noorlindude pealagi (kiird) punane, täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga. Kogu aasta kantakse sarnast sulestikku.
Paigalinnud elutsevad lehtpuu ja segametsades. Toituks otsitakse ka talvel putukate peitnud valmikuid, tõuke või vastseid, seda nii puutüvedelt, kui maas lamavatelt puudelt. Jaanuarikuus rännataksegi rohkem ringi. Meie omadele lisanduvad põhja poolt saabujad. Kui meil on pesitsejaid kolme ja kuue tuhande paari vahel, siis talvine arvukus võib suureneda isegi kordades. Talilinnukaamera ees Otepääl oleme neid aastate jooksul ikka kohanud.
Viimaste päevade vaatlused: LINK
Valgeselg-kirjurähn
