Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Foto Arne Ader
Tutt-tihane Parus cristatus
Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.
Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )
Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.
Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi: https://xeno-canto.org/456527
Mandri-Eestis on tutt-tihane üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja, kuid Eesti läänesaartelt teda ei leia. Tutt-tihaseid pesitseb Eestis 30 000–50 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse 80 000–120 000 isendit.
Pesa ehitab tutt-tihane puuõõnsusse või ka pesakasti, aga tema pesi on leitud ka vanadest oravapesadest, varese või röövlindude vanade pesade okstevahelistest tühimikest, aga ka puujuurte- ja oksterägast. Tutt-tihase pesa paikneb suhteliselt madalal, enamasti maast kuni kolme meetri kõrgusel. Pesitsust alustab tutt-tihane Eesti tihastest kõige varem – aprilli keskpaigas, mil teised tihased alles pesa ehitavad, võivad tutt-tihase pesas juba pojad kooruda. Tutt-tihane võib vajadusel rähni kombel pesaõõnsust suuremaks raiuda, kuid seda vaid pehkinud puudes.
Tutt-tihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane.
Tutt-tihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tutt-tihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Kirjutasid Marko Mägi ja Margus Ots
Tutvustuse leiad Linnuvaalejast: LINK
LK-foorumi pildirida: LINK
FRIENDS FOOD Toidusegu lindude talviseks toitmiseks 2kg
