Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Selgeks õpitud võõras muna püsib harakal meeles elu lõpuni

Postitas Looduskalender - T, 26.05.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võõrasse pessa munemine on lindude seas üsna levinud: seda teevad nii liigikaaslased, kuid ka liigid, kes ise pesa ei ehita. Meile on sellistest liikidest tuntuim kägu (Cuculus canorus).

Parasiteerimine on edukas vaid juhul, kui peremeesliigi asurkonnas on piisavalt isendeid, kes ei suuda käomuna ära tunda ja langevad pettuse ohvriks. On teada, et reeglina saadab edu noorte lindude pesadesse munejaid, sest noorel linnul ei ole veel kogemust võõrast muna enda omadest eristada. Seega võiks parasiidi edukus sõltuda sellest, kui palju on peremeesliigi asurkonnas noori kogenematuid ja vanu kogenud linde.

Mets läbi rasvatihase silmade

Postitas Looduskalender - T, 19.05.2020 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 Mai teisel poolel sirguvad rasvatihase (Parus major) ja mitmete teiste metsalindude pesades pojad. See on aeg, mil metsad rohetavad ning näib, et linnupoegade toitmiseks röövikuid ning muid putukaid on kõikjal külluses. Paraku näeb lind metsa inimesest erinevalt: on halvemaid ja paremaid toitumiskohti, samuti on mõni koht ohtlikum, sest seal võib varitseda kiskja. Seega jaguneb üks mets linnu jaoks erinevateks paikadeks, mille külastamisel tuleb vaagida kasu ja kahju suhet.

Kassi ökoloogiline mõju on kordades suurem kui looduslikul kiskjal

Postitas Looduskalender - T, 12.05.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kodukasse (Felis catus) on hinnanguliselt 600 miljonit, mis on rohkem, kui kõiki teisi kaslasi kokku. Seetõttu on pidevalt tähelepanu all ka nende mõju loomastikule: kodukasside saagiks langeb aastas miljardeid loomi ning nende tõttu on väljasurnud vähemalt 33 loomaliiki. Siiski ei ole täpselt teada kasside lokaalne ökoloogiline mõju ehk teisisõnu me ei tea, kui kaugele kassid kodust liiguvad, kas nad üldse piirkonna loomastikku mõjutavad ja kas see erineb looduslike kiskjate mõjust. Tõenduspõhiste teadmisteta on aga raske langetada looduskaitselisi otsuseid, mis kasside puhul kipuvad sageli olema emotsionaalsed.

Mink sunnib tuttpüti kolooniasse kolima

Postitas Looduskalender - R, 08.05.2020 - 09.09

Aasta linnu teadusuudised

Tuttpütid (Podiceps cristatus) võivad pesitseda nii üksikute paaridena kui ka koloniaalselt. Koloonias pesitseda on turvalisem, kuna seal on kiskjal keerulisem märkamatult pesale läheneda. Samuti on koloonias pesitsemine turvalisem ka oludes, kus keskkonda saabub invasiivne kiskja, kellega lindudel varasem kokkupuude puudub. Samas ei ole ka koloonias pesitsedes pesad täielikult kaitstud – turvalisus sõltub nii pesa asukohast koloonias kui ka naabrite lähedusest. Ning mitte alati ei ole koloonias pesitsevate lindude pesade rüüstamine harvem kui üksikute paaridena pesitsejate pesade oma.

Kesk-Euroopa põldudel jääb kiivitajaid üha vähemaks

Postitas Looduskalender - T, 05.05.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel kümnenditel toimunud lindude arvukuse vähenemine pälvib üha enam tähelepanu – viidatakse kliimamuutuste mõjudele, halvenenud oludele talvitamisaladel või küttimisele rändeteel. Teiste linnurühmadega võrreldes on arvukus vähenenud kõige rohkem põllulindudel – sealhulgas ka kiivitajal (Vanellus vanellus) – ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Milline peaks olema liigikaitse, et peatada põllulindude arvukuse langus?

Kiivitaja

Kiivitaja / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse vastuseid ootame 30. aprillini

Postitas Looduskalender - T, 28.04.2020 - 11.11

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. aprillini.

3. vooru küsimused leiab siit:
algajad:  LINK
edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused: LINK
2. vooru tulemused: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Kasside kirev kaelus muudab lindude elu turvalisemaks

Postitas Looduskalender - T, 14.04.2020 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kass on üks kõige invasiivsem ning inimkaaslejana peaaegu kõikjale levinud loomaliik. Omapäi tegutsedes, halvemal juhul metsistudes, on kassid aga ohuks kohalikule loomastikule (loe siit), eelkõige närilistele ja lindudele (loe pikemalt Eesti Loodusest). Kassikahjude vähendamiseks on mitmeid lahendusi, näiteks kassi kaeluse külge kõliseva kellukese või mõne piiksuva seadme riputamine, mis raskendab saagi tabamist, või kaelusele laia lipsu kinnitamine, mis takistab saagi haaramist.

Rästa purustatud teokoda on värvulistele väärtuslik kaltsiumiallikas

Postitas Looduskalender - T, 07.04.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teod on paljudele linnuliikidele väärtuslik toit. Rästad on Euroopas pesitsevatest värvulistest ühed vähesed, kes suudavad tigusid nende kaitsvatest kodadest kätte saada. Selleks haaravad nad teokoja nokka ning purustavad selle vastu kõva pinda; n-ö alasiks võivad olla kivid, tänavasillutis, kuid ka klaaspudel ja metalltoru. Kõige levinum on selline käitumine laulurästal (Turdus philomelos), harva teeb seda musträstas (Turdus merula).

Laulurästas on valmis purustama kiritigu

Laulurästas on valmis purustama kiritigu. / Foto: Derek Parker, Flickr.com

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 02.04.2020 - 20.20

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 171, kellest algajate küsimustele vastasid 148 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.