Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Päranipunäärme nõre kaitseb lindu bakterite eest

Postitas Looduskalender - T, 18.02.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Tuttpütt ajastab pesitsuse kaitset pakkuva liigiga samale ajale

Postitas Looduskalender - R, 14.02.2020 - 08.08

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.

Musträhn loob soodsad elutingimused paljudele metsaliikidele

Postitas Looduskalender - T, 04.02.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Musträhn (Dryocopus martius) on Euraasia suurim rähniliik, kelle elupaiga tunneb hõlpsasti ära suurte tüveuuristuste ja –õõnsuste järgi. Musträhn on metsade ökosüsteemis ülioluline niinimetatud insenerliik, kelle loodud õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.

Musträhn teeb pesa meelsasti elusa haava tüvesse

Algab Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistlus

Postitas Looduskalender - E, 03.02.2020 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee 

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Juba neljandat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel!

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Merelindude arvukus väheneb, kuid saagikonkurents inimesega püsib

Postitas Looduskalender - T, 28.01.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid toidu vähenedes muutuvad erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata.

Merelinnud on kalalaevade igapäevased saatjad.

Merelinnud on kalalaevade igapäevased saatjad. / Foto: William Randle, Flickr.com

Kas kogemus aitab krüüslil kliimamuutusega toime tulla?

Postitas Looduskalender - T, 21.01.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem. Kuna Arktikas on pesitsemiseks sobilik aeg lühike, sealsetel lindudel suure ajalise surve tõttu vigade parandamiseks aega ei ole – pesitsust tuleb alustada hetkel, mis tagab parimad tingimused järglaste kasvuks ehk suurima toidukülluse perioodil.

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu

Postitas Looduskalender - N, 16.01.2020 - 10.10

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikestel tiikidel ega metsajärvedel.

Vares hindab ohtu ka põgenedes

Postitas Looduskalender - T, 14.01.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Pildistas Marko Mägi

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.