Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnud kannavad koos seemnetega edasi ka olulisi mikroskoopilisi seeni

Postitas Looduskalender - T, 16.04.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus aga, et lindudel on oluline roll samuti arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises. AM seened on taimedele olulised, kuna seened, liitudes taimejuurtega, moodustavad mükoriisa ehk seenjuure, mis aitab taimedel mullast toitaineid ja mineraale omastada ning tagab taime parema kasvu.

Vereparasiidid võivad aeglustada linnu naasmist pesitsusalale

Postitas Looduskalender - T, 09.04.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - E, 01.04.2019 - 22.22

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kodukakk

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 2. voorus oli 189 osalejat, kellest algajaid 145 ja edasijõudnuid 44. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 94 ja edasijõudnutest 19 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Jüri Kõiv, Tartu ülikooli loodusmuuseumi perepileti Ingrid Oks ning Linnuvaatleja koti Marika Mae.

Palju õnne võitjatele ja suur aitäh toetajatele!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - R, 29.03.2019 - 09.09

Foto Arne Ader

Hallvares pesal

Hallvares pesal (www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad. Lisaks loositakse auhindu iga vooru osalejate vahel. Tutvu lähemalt: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Li
Küsimused leiab siit:

Väikesel linnul noodid kõrged, suurel madalad

Postitas Looduskalender - T, 26.03.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Rasvatihased ei oska kasutada tööriistu

Postitas Looduskalender - T, 19.03.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada: tuntuimad neist on vareslased (uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides)), kuid ka papagoid (kea (Nestor notabilis), tanimbari kakaduu (Cacatua goffini)) ja puukoristaja (Sitta europaeus); pasknäärid (Garrulus glandarius) ja künnivaresed (Corvus frugilegus) looduses tööriistu ei kasuta, samas on nad neid kiiresti kasutama õppinud tehistingimustes.

Selle aasta lind öösorr valib talvitamiseks sooja Aafrika

Postitas Looduskalender - E, 18.03.2019 - 08.08

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

Päevalilleseemned võivad aialindudele ka ohtlikud olla

Postitas Looduskalender - T, 12.03.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaidlused lindude talvise toitmise kasu ja kahju üle on lõputud ja tänaseni ei ole sellele ühest vastust. Lisatoitmise kasuks räägib lindude suurem talvine ellujäämus, oluline on ka positiivset emotsiooni loov inimeste vahetu kontakt loodusega. Muide, lindude talvine toitmine on konkurentsitult populaarseim loodusega seotud tegevus tänapäeva ühiskonnas, arvatakse, et koguni pooltes läänemaailma majapidamistes pakutakse lindudele lisatoitu. Toitmise negatiivseks küljeks on võimalik haiguste levik lindude seas toidumajade kaudu ja viimaste läheduses suurenev kisklus; põhjalikumalt saab lindude lisatoitmisest lugeda siit.

Jaht rändeteel hõrendab valge-toonekurgede ridu

Postitas Looduskalender - L, 09.03.2019 - 09.09

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

Rändlindude jälgimine säästab õhujõudude raha

Postitas Looduskalender - T, 05.03.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Miljardid linnud läbivad lühemaid või pikemaid, ka kuni tuhandekilomeetriseid vahemaid. Õhuruumi kasutatakse ka nii tsiviil- kui militaarlendudeks ning kuna liiklus muutub järjest tihedamaks, on üha olulisem ennetada lennukite ja lindude kokkupõrkeid, mis lähevad igal aastal maksma miljardeid eurosid ning võivad halvemal juhul lõppeda ka inimohvritega.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele. / foto Arnaud Lerondeau, Flickr.com

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.