Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Prognoos – 100 aastaga kahaneb oluliselt lindude ja imetate ökoloogiline mitmekesisus

Postitas Looduskalender - T, 25.06.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keskkonna pideva muutumise tõttu on võimatu öelda, kus asub looduslik tasakaal. Kindel aga on, et suured muutused ei toimu üleöö, vaid algavad väikestest, igapäevastest ja võib-olla tähelepandamatutest. Selliste lühiajaliste muutustega – näiteks mõne kraavi kuivamisega –, mille puhul nihkub vaid tasakaalupunkt ja ülejäänu jääb samaks, kohaneb loodus kiiresti. Kuid seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis tasakaalupunkti väga kiiresti uude kohta nihutab.

Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis

Postitas Looduskalender - T, 18.06.2019 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest kõikvõimalikud parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist (pikema loo ektoparasiitide mõjust leiad siit). Parasiidi huvides ei ole peremeest surmata, vähemasti mitte enne, kui ta ise on edukalt oma elutsükli läbinud, sest peremehe surm vähendab kaudselt ka parasiidi enda edukust. Võib-olla just seetõttu ei ole pesades elavad kirbud, väivid ja teised parasiidid linnupoegadele letaalsed, välja arvatud juhul, kui pesas on parasiite rohkelt.

Loodusvaatluste maratoni saab jälgida reaalajas Linnuvaatleja kodulehel

Postitas Looduskalender - N, 13.06.2019 - 23.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

14. juunil kell 12 alguse saavat ning 24 tundi kestvat Loodusvaatluste maratoni käiku saab reaalajas jälgida Linnuvaatleja kodulehelt, millele Tartumaal asuvasse vaatluspunkti kogunenud erinevate valdkondade eksperdid kogu martaoni jooksul asjatundlikke ja huvitavaid postitusi lisavad.

Kel endal soov Loodusvaatluste maratonil kaasa lüüa, leiab mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid siit.

Loodusvaatlus

foto: Märt Kose

Rannaniidu metsastumine on ohuks Eesti kahlajatele

Postitas Looduskalender - T, 11.06.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Mustpea-põõsalinnu rännutee võib lõppeda taldrikul

Postitas Looduskalender - E, 10.06.2019 - 22.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

Postitas Looduskalender - T, 04.06.2019 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks. Kuna pääsukeste toiduks on õhus lendavad putukad, keda linnud püüavad kõige sagedamini 1,5 meetri kõrguselt õhust, otsustas Møller, kes on suure osa oma teadustegevusest pühendanud pääsukeste bioloogia uurimisele, loendada pääsukeste koloonia juurde sõitmise käigus auto esiklaasile jäänud putukaplekke.

Suvel on putukad nuhtluseks nii mootorratturitele kui ka autojuhtidele

Loodusvaatluste maratonil tasub otsida ka põnevamaid liblika- ja linnuliike

Postitas Looduskalender - P, 02.06.2019 - 18.18

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.06.2019 - 13.35

Linnuvaatleja teavitab tulemused

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 124 ja edasijõudnuid 36. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 70 ja edasijõudnutest 10 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Uus linnuliik Eestile - punakurk-põõsalind

Postitas Looduskalender - R, 31.05.2019 - 22.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.