Talilinnukaamera

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblane          Passer montanus

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär

Pasknäär        Garrulus glandarius

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Ülekande võimaldavad ELISA ja VEEBIKAAMERA

Linde toidab Balsnack

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Rasvatihane        Parus major

otsestriim | uudised | 

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallrähni paar

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

Veebikaamera pilt on hangunud. Tähelepanelik vaataja märkas, et viimaste nädalatega on kaamerapildi kvaliteet oluliselt langenud. Nädalavahetusel saame kaamera demonteerida ja seejärel hooldada.

Kooraste järve ümbruses on lund põlvini, kui paari kilomeetri kaugusel on põllud pea lumevabad. Seetõttu jäi viimastel päevadel ka kaamera ees linde oluliselt vähemaks.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik vaatleja aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Video ja pildi talilinnukaamerast salvestas Made, LK foorumist

Kädistav harakapaar ootab oma järjekorda

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Suurest metsamassiivist harakaid ei leia, ta on kultuurmaastiku lind, keda kohtab viimastel kümnenditel järjest sagedamini ka linnades. Harakaid pesitseb Eestis 10 000–15 000 paari. Ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta ning talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000–30 000 isendit.

Okstest pesa ehitab harakas põõsasse või puu otsa ning erinevalt näiteks varesest ehitab harakas oma pesale ka okstest katuse peale. Harakapaar on teineteisele truu ja enamasti jääb paar püsima kogu eluks.