Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Raudkull on Eestis üldlevinud haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse meil 3 000–4 000 paari. Raudkulle näeb Eestis aastaringselt, kuid osa siinsetest pesitsejatest rändavad talveks lõuna poole Euroopasse. Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid raudkulle.

Sügisel loendatakse parimates rändevaatluskohtades ühe päeva jooksul kümneid või isegi sadu rändavaid raudkulle – 02.10.2012 loendati Kihnu saare lõunatipus kokku lausa 954 ning 24.09.2010 Saaremaal Sõrve säärel 1008 rändavat raudkulli.

Raudkulli emaslind on isaslinnust kogukam ja suudab ka suuremaid linde, näiteks kodutuvi püüda

Raudkulli häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Raudkulli vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

LK foorum on külalised salvestanud: LINK

Varem tutvustatud:

Rasvatihane: LINK

Sinitihane: LINK

Põldvarblane: LINK

Pasknäär: LINK

Salutihane: LINK

Põhjatihane: LINK

Puukoristaja: LINK

Musttihane: LINK

Suur-kirjurähn: LINK

Hallpea-rähn: LINK

Tutt-tihane: LINK

Harakas: LINK