Looduskalender Vikerraadios

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Video salvestas Aita, LK foorumist

Viljunud paiseleht ( www.loodusemees.ee )

Alanud on esimesed väljalennud. Ei, siiski mitte veel linnurahval. Aga udusulgi on tõesti õhk täis, kuid need kuuluvad hoopis paiselehtedele ja juba esimestele võililledele.

Vahva oligi jälgida sel nädalal võililli, kuidas kuldkollane heinamaa vihmasagaras õiesilmad kokku pigistas ja tavaliseks roheliseks rohumaaks muutus. Ja kuidas siis pilvede vahelt väljapugenud päike taas võililleõiemere avali meelitas. Tasapisi on õitsema puhkemas kõik kevadekuulutajad - kullerkupud, jänesekapsad ja laanelilled. Sirel on alustamas, lõosilmad-meelspead on sini-sinised ja kraavikaldal säravad esimesed mets-maasikaõied. Loodame, et külmapoisid neile liiga ei tee.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sirel ( www.loodusemees.ee )

Lõuna-Eestis on juba sireliaeg ja ma ei suuda kordagi oma aiaväravast nii välja minna, et ei uuri tükk aega, kas leian mõne sireliõnne.

Sirel meie maal uustulnukas ja see komme on laenatud läänerahvastelt, sinnagi jõudis see idamaine põõsas tegelikult alles 16. sajandi keskel.

Aga õnne on kevadeti ikka naised ja neiud otsinud ning ajal, kui selleks sireleid veel polnud, otsisid noored õnne toomingatest või ka nurmenukkudest. Nende puhul otsiti siis 6 õielehega õit. Tunnistan, et kuigi ma olen neilt taimedelt seda otsinud, pole seni veel leidnud. Aga toominga kohta oli Räpina pool ütlemine, et “Tuum õitseb, tüdrukud hakkavad poisse tahtma...”

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaarkollakas ( www.loodusemees.ee )

Kas olete tähele pannud, et äkki on tekkinud murudesse, teeveerde ja ka põllule üks väikesele lapsele juba põlvini ulatuv rohuroheline taim, millel ilusad kuldkollased õied.

Enamus põllumehi ühmab, et “see va rakvere raibe”.

Aga ei sugugi, see on hoopis kaarkollakas.

Tõsi, ta on rakvere raipe ehk tõlkja sugulane ristõieliste sugukonnast, aga too hakkab õitsema ligi pool kuud hiljem. Rakvere raibe kasvab ka hoopis suurema kogumikuna.

Kaarkollakal areneb kevadeti mullusest juurejupist roheline leherosett, mille seeliku vahelt tugevad varred õhku viskuvad. Mis ajal see umbrohi kasvab ja sirutub ei märka enne, kui umbes mai keskpaigas, kui ta meil äkki kollased õied valla lööb.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Jänesekapsas ( www.loodusemees.ee )

Mäletate kooliaasta lõpu vahetunde, kui kambakesi sai joostud koolilähedasse metsa, et nautida jänesekapsaõite õrna hapukust. Meil oli kombeks nii teha, et korjasime suurema kimbu, nii 40-50 õit. Ja sõime siis korraga valged õied kõigepealt ning siis tagasi kooli poole joostes ka roosakad justkui väikese sõlmekesega varred.

Millegipärast ei mäleta ma sugugi, et oleksime kunagi jänesekapsa lehti söönud, kuigi kirjandusest leiab jänesekapsa lehtede retsepte alates rosolje ja kapsasupi koostisosana kuni takjajuure-jänesekapsa moosini, milles magusaid takjajuuri kaks osa ja haput jänesekapsast üks osa. Koguni hapukamaitselisi jooke on temast tehtud.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Kui nädala keskpaigas Tallinnasse sattusin, siis venis mu suu üllatusest tõesti lahti ja sain aru, miks Krista Taim mu lugudele viimasel ajal kipub ette ütlema, et need on lood kusagilt kaugelt Lõuna-Eestist. Tõsi, mis tõsi, et kevad on tänavu lõunas tunduvalt põhjapoolsest ees. Mitte küll kaks nädalat, nagu vanarahval oli kombeks öelda, aga umbes üheksa päeva. Kui lõuna on end peitnud juba kaselehtede tihedasse rohelusse, siis Pikakari rannas nägin kolmapäeval alles hiirekõrvul kaskesid. Kui palu-karukelladel on lõunas juba karvane viljatutt otsas, siis mererannas on aas-karukellad kenad karvased õied alles avanud. Kanakoole, mis lõunas juba õielehti heidab, on Tallinnas alles kuldselt säramas.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Männikasvud ( www.loodusemees.ee )

Kui ma esimest korda Eestimaal SPAsse sattusin, siis leidsin, et minu paketti on lisatud ka toode – 45 minutit jalutuskäiku ioniseeritud õhuga metsas. Mis maakeeli pidi vist tähendama jalutuskäiku männimetsas. Eestlase paneb selline toode mühatama, sest mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu ja neid metsasid tänu keskkonnahoidlikele inimestele veel linnade ümber jätkub.

Kusjuures männimetsad moodustavad ligi poole meie metsadest ja neid võib tõesti kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Ainuke piirav kasvutegur on meil valgusepuudus.

Aga männimetsaõhk on vana tuntud ravim kopsuhaigetele ja see tõesti tervendab.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Võilill ( www.loodusemees.ee )

Eesti kõige tähtsam tegelane on praegu võilill. Kui muu meid alalõpmata ärritab ja vihastab, siis seda kullakarvalist murupäikest nähes tuleb meil naeratus näole. Kummardame maha, et kasvõi üksainus lapsepõlve järgi lõhnav õis noppida. Aga mitte ainult noppida ei tasu seda umbrohuks nimetatud lille, vaid ka ära süüa.

Mulle meeldib Aili Paju ütlus, et kevadel peame end aias puhkevast rohelisest terveks sööma. Rahva seas on näiteks levinud komme süüa esimesel päeval üks võililleleht, teisel kaks ja nii kümneni välja. Proovige!

Aga kas teadsite, et võililleõienuppe võib marineerida ja kasutada nagu kappareid. Ja kuigi võilill on piimmahla tõttu veidi kibe, ei ole ta vastunäidustatud peaaegu kellelegi.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Väike-Emajõe lamm Tõllistes ( www.loodusemees.ee )

Vanarahvas ütleks, et saabus pääsutalv. Aeg, mil tormihoogudega sadanud lumevalge nii tärganud lilledele kui ka pääsudele-kägudele kukile tuleb. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg – neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuuendaks kevadine pääsutalv või vähemalt pääsuvilu.

Aga pole midagi imelikku selles putuktoiduliste lindude varajases kohale saabumises, sest nemad liiguvad sinna, kus on putukaid. Ja putukaid oli õhus nii maa, kui mere kohal.

Tõsi see merevesi oli pool meetrit madalam ja jooksis nüüd kestvate idatuultega meie merest ära, eelkõige need pealmised soojad veemassid, mis ka päevasooja annaksid.

Ilmamuutus peaks praegu uue kuu ajal taas tulema ja millise ilma Kuu meile maikuuks teeb, on vaid tema teada.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Salevere Salumägi. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Maikuu esimestel päevadel kikitab kuluheina seest välja üks helekollane õieke.

Alguses vaatab ta nagu pitsiline kellukas silmi avades anuvalt taeva poole, paludes taevaisalt kevadvihmasid. Ja kui suured kosutavad vihmapiisad maha langevad, venib lilleke korraga poole pikemaks. Veel hetk ja kui vikerkaar taevavõlvil särama lööb, on ka kogu nurm nurmenukke täis.

Aga vanaaegsete nukkude pitspükse meenutavad õied ei kikita siis enam taeva poole, vaid ripuvad mitmekaupa pliiatsipikkuse varre otsas, justkui kuke kollased püksid pesunööril.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

On üllatav aeg. Kus silmaluugid lähevad meil lahti juba kella viie paiku, sest esimesed päikesekiired kusagil maakumeruse taga ärgitavad linnud laulma. Linnulaul on nii vali, et kostab ära ka läbi kinnise akna.

Ja kuigi ma armastan päris linnulaulu – ma kuulan, kuidas kuldnokk ja punarind oma kevadvilet ajavad ning hanede parved ja lõokesed kõrgelt kaasa hõikavad. Kuulan, kuidas linavästrik ühel hetkel lõbusalt silpsuma hakkab ja kuidas kivitäksipaar rõõmsalt sabaga kive täksides hommikut naudib. Ja vaadata, kuidas rohevint on vahtraoksale pununud paar tiiru oma pehmest pesast.