Tihase aasta 2016

Pildistas Aivo Tamm

Kabli linnujaam

Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ja idapool pesitsevaid rasvatihaseid. Erinevalt näiteks põhjatihasest rasvatihane endale talvevarusid ei kogu, vaid veedab talveperioodid soojematel aladel. Talveks lahkub lõuna- ja läänepoole (näiteks Poola, Saksamaa või Prantsusmaani) ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid. Sealjuures on lahkujate hulgas rohkem metsatihaseid, sest loodusmaastikel elades on karmil talvel raske toitu leida. Osa metsatihastest kolib talveks linna, kõik sinna aga ei mahu. Asulates pesitsevad rasvatihased on aga lisatoitmise tõttu paiksemad.

Tähelepanu joonistamis- ja linnusõbrad!

Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad joonistama aasta lindu rasvatihast ja teisi meie tihaseid.

Joonistusi ootame kuni 20. oktoobrini. Täpsema info ja tingimused leiab aasta linnu veebilehelt: LINK

Joonistusvõistluse parimate tööde auhindamine toimub 18. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Head kaasalöömist!

Tervitades

Margus Ots

rasvatihase aasta koordinaator

Foto Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 7. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 87 sh algajaid 55 ja edasijõudnuid 32. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 33 ja edasijõudnutest 10 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 7. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi,marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Hoolimata sellest, et hulgakesi koos toituvatel lindudel on kergem ohtu silmata ja hoiatushüüd teele lasta, peavad ka nemad toiduotsingul läheneva ohu märkamiseks silmad-kõrvad lahti hoidma. Selline toimimisviis on omane paljudele hulgakesi koos toituvatele lindudele. Mis juhtub aga siis, kui hoiatushüüded ei jõua kohale? Näiteks mürarikkas keskkonnas, kus hoiatushüüdude efektiivsus on väike või ei kuule kaaslased hüüdeid sootuks. Tänapäeval on üha sagedasemad inimeste saatjad tehishelid, eriti linnades, kus liiklusmüra on mitu korda valjem looduslikust helitaustast. Ometi meeldib paljudele lindudele linnades pesitseda, talvitada, toituda – kas siis müra neile probleemiks ei olegi?

Foto: Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Tuletame meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 7. vooru vastuseid ootame kuni augusti lõpuni, st 31. augusti südaööni.

Määramisvõistluse 7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 7. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Eesti Loodusmuuseumi perepiletit: LINK

2 aasta linnu logoga kotti: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Marko Mägi

Rasvatihase pesakastid

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane        Parus major

Kokkuvõtte koostas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 6. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 86, sh algajaid 56 ja edasijõudnuid 30. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 45 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Õiged vastused koos selgitustega leiab 6. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Nüüdseks on rasvatihastel ka teise kurna pojad pesast lahkunud ning pesakastikaamerad selleks aastaks lõpetavad. Tihaste pesakaamerate pilti edastasime koostöös Silma Märgala SA ja Teetormajaga, foorumit pidas Looduskalender, ülekannet võimaldasid EENet, Teetormaja, Tele2 / Televõrk ja Elisa. Väga suur tänu kõikidele abilistele!