Tihase aasta 2016

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.

Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.

Tekst Marko Mägi

Foto Wikimedia

Ida-rasvatihane

Teame, et inimkõne koosneb erinevatest helidest, mis omavahel kombineerudes annavad sõnu, millest omakorda moodustatakse lauseid. Ka loomad suhtlevad sarnaselt, näiteks on lindudel ja imetajatel välja kujunenud kiskjaspetsiifilised hoiatushüüud. Siiski polnud tänaseni teada, kas loomad kasutavad keeruka sisuga teabe edastamiseks ka häälitsuste kombineerimist.

Enamus lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes – nii jõuab võõrastele („Ära siia tule!“) kui ka naabritele („Siit jookseb minu piir!“) suunatud teave korraga paljudeni ja aitab vältida otseseid füüsilisi arveteklaarimisi. Lauludes sõlmitakse ning hoitakse suhteid ka naabritega. Kui varakevadel hakkavad territoriaalsete liikide isaslinnud omandiõigusi paika panema, esineb aastate jooksul kindlalt välja kujunenud piirkonnaga naabrite vahel agressiivseid kokkupõrkeid harvem - see hoiab kokku nii aega, kui lindude energiat.

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Siisike        Carduelis spinus

Eesti Post annab teada

Jänku-Jussi multika põhjal valmis vabalt allalaetav värviraamat: LINK