Aasta loom 2020

Kährik nutab? Alguses arvasid Kiviõli I keskkooli lapsed, et rajakaamera pildile jäänud kährik nutab, kuna on haige. Aga ta on hoopis väga pahane.

Hoolimata kevadistest oludest väljaspool koobast on nahkhiirekaamera vaatevälja jäänud nähtavale veel 3-4 looma. Täpsemal vaatamisel paistab aeg-ajalt siiski väikest nihelemist ning sättimist. Seega on tegu täiesti elusate ja tegusate tiigilendlastega, kes on otsustanud koopa turvalistesse oludesse natuke pikemaks paigale jääda. Kellel meist ei meeldiks vahel hommikuti natuke pikemalt põõnata !? Muide nahkhiirtel aitab seinaküljes püsida spetsiaalne käõluste süsteem, mis võimaldab neil rippuda ilma lihasjõudu kasutamata.

Paljudele röövlindudele-loomadele toiduks olev siisike annab häälekalt puuladvas teada, et oht on lähedal. Rebane aga muudkui sööb kaamera ees õunu ega lase end häirida. Mitmel päeval järjest nägi Aegviidu koolilaste rajakaameras sama pilti: rebo sõi õunu ja siisike ei olnud sellega rahul. Järjepidevalt teatas ta kõigile ümberringi, et ümbruses liigub kiskja. Temast said aru kõik: vindid, tihased, varesed jne, isegi hiired. Rebasel oli ükskõik!

Hetkeseisuga näeme koopaseinal ainult 3-4 looma: viimased kevadised nahkhiired langevad koopa seintelt nagu sügisesed puulehed. Näeme ja kuuleme kaameras, kuidas aina rohkem nahkhiiri ringi lendab. Varsti on koopas vaikus. Võrdluseks toome mõne päeva taguse videoklipi 18. aprillist, kus näeme rohkem loomi.

Kõik nahkhiired on asunud varsti teele suvistele elualadele! 

Antsla Gümnaasiumi õpilane Jan Fred Joab pani kokku video mägra külaskäikudest koolilaste rajakaamera ees: "Vaatasime isaga metsas koolilaste rajakaamera videosid ja oli nii palju vahvaid klippe. Metsas tekkis kohe mõte, et siit saab kokku panna ühe laheda video mägrast," kirjutab Jan Fred. Tõepoolest, ojakesest üleviiv palk, mille äärde kaamera oli seatud, näib mägraisandale väga meeldivat - küll turnib seal, küll nakitseb midagi koore vahelt - kiiret ei näi tal olevat. Kuni käib karmauhti vette!  

Meie tiigilendlased on Piusa koopa kaamera ees ilusasti veel tardunes ja neid näeb seal arvatavalt aprilli lõpuni. Pildi napsas Fleur nahkhiirekaamera foorumist.

Avaldame Looduskalendris Eesti Terioloogia Seltsi seisukoha täisteksti, mis puudutab nahkhiirte ja pandeemia tekke seoseid:

Üle kogu maailma tehakse suuri jõupingutusi COVID-19 haiguse edasise leviku takistamiseks. Pandeemia on mõjutanud nii maailmamajandust, kui ka igapäevaseid sotsiaalseid suhteid.

Vihasoo koolilaste rajakaamera ette jäänud ilvesed käivad istumas mägralinnaku peal. Miks? Sest nende jaoks on see üks huvitav koht, kus on põnevad lõhnad ja kõikelubav ümbrus. Seal liigub kährikuid, seal liigub mäkrasid. Ja võib-olla ka pruute? Märtsikuus otsiti seal kräunudes igatahes emaseid. Videos kuuleme metsakõutsi jooksuaja häälitsusi alates 0:58.
Nüüdseks on ilveste jooksuaeg läbi.

Video lõikas kokku koolilaste rajakaamera juhendaja Martin Piispea Vihasool.

Helen Arusoo

Tarduni jätkub. Nahkhiired ikka veel "magavad" - võrdle 5. märtsi pilti (Looduskalendri foorumi postitus, autor Fleur) ja praegust otsestriimi: https://youtu.be/yqfnbkQoX3Q. Vahepeal on küll kaamerapilt muutunud, nüüd on tiigilendlasi näha vähem, osad on mujale liikunud.

Küsime nahkhiire-eksperdi Lauri Lutsarilt, miks meie nahkhiired on Eestis kaitse all ja kes keda Eestis ohustab - kas nahkhiir inimesi või vastupidi.

Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klassi õpilane Loore kirjutas: "Kui rebane aevastas, siis ma hakkasin nutma, sest mul hakkas temast kahju. Tahtsin kohe tormata loomade juurde."

Piusa koopast näeb jälle pilti ja nahkhiired on endiselt koopalaes tardunes. Vabandame, et otseülekandel on viimasel ajal olnud nii palju katkestusi, kahjuks praegustel segastel aegadel tuli ülekande mahtudega ettenägematuid probleeme. Nüüd on aga kõik korras ja ehk läheb edaspidi õlitatult. Nahkhiiri näeme loodetavasti veel terve aprillikuu.

Mida nahkhiired kevadel teevad?
Vastab nahkhiire-ekspert Rauno Kalda:

"Aprill on nahkhiirtele üleminekuaja algus, väljaspool talvituskohta on öö hakul temperatuur sageli juba üle nulli ning ringi lendavad esimesed putukad. Koobastes on sel ajal märgatud, et koopa eesmistes osades on võrreldes südatalvega loomade arvukus suurem. Seega kogunevad osad isendid väljapääsude lähedale. Soojadel öödel võivad esimesed isendid käia ka väljas toitu otsima, nii on nahkhiireuurijad kohanud esimesi toituvaid isendeid juba märtsi lõpus. Seda küll vaid talvituspaikade läheduses.