Aasta loom 2020

Enne eriolukorda: kaamera viimine metsa kätkeb endas ka palju muud kui ainult koha otsimine - sujuvalt sooritasid Aegviidu koolilapsed varajase Teeme ära! 
Video: Tarmo Mikussaar

Hoiame silma peal koroonaviiruse uuringutel – praeguseks pole lõpuni selge, millise imetajaliigi kaudu koroonaviirus ikkagi inimeseni pääses, aga uurimine käib. Lähemal ajal teeb ka Eesti Loodusmuuseum koos teadlastega  käsitiivaliste ja viiruste teemalise podcast´i. Anname sellest jooksvalt teada!
Fotol tiigilendlased, autor Rauno Kalda

Värska alevik asub metsade keskel ja võib arvata, et kui panna rajakaamera asula serva, võib kohe ka põder pildile sattuda. Täpselt nii juhtuski Värska koolilaste rajakaameraga (juhendaja õpetaja Meeli Mets).

Koolilaste rajakaamerate varakevad näitab põtrade, ronkade ja kitsede tegemisi ning veenab, et metsas on kõik rahulik. Allpool paar hetke viimastest nädalatest ja keda rohkem huvitab, näeb meid koolilaste rajakaamera Näoraamatu leheküljel.

Videost on kuulda huvitavaid "hääli".  Nimelt kasutab Piusa nahkhiirekaamera videoülekanne ka nahkhiiredetektori abi ja teeb hääletud nahkhiired meile kuuldavaks. Tegu pole nahkhiirte tiivaplaginaga, vaid nahkhiiredetektori abil kuulmisläveni viidud ultraheliga, mida nahkhiired kajalokatsiooniks kasutavad, selgitab nahkhiireuurija Rauno Kalda.
Video noppis välja Fleur kaamera foorumist.

Piusa koopa nahkhiirekaamera.

Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel või märtsi alguses. Võrreldes tavaliste talvedega  on põhja-nahkhiiri (pildil) tänavu koobastes vähem.
Foto: Rauno Kalda

Loendusi tuleks teha siis, kui on ära olnud talve kõige külmem periood, kuna siis tulevad koobastesse ka põhja-nahkhiired. Samas peaks loendus olema tehtud enne, kui pruun-suurkõrvad hakkavad välja minema.

Riiklikus seiremetoodikas on selle kohta midagi kirjas, kuid allakirjutanu meelest on seal mänguruumi laiemalt kui võiks soovida.

Ka tänavu veebruari lõpus tehti nahkhiireloendusi suuremates talvituspaikades, kuid arvud on veel kokku löömata. Loendused jätkuvad märtsi teisel nädalal Piusas.

Nahkhiire kaameras on näha ja kuulda, kuidas nahkhiired koopas ringi lendavad. Vaata lisavideoid kaamera foorumist.

Neljapäeval Eesti loodusmuuseumi näituse „Hirmus armas nahkhiir“ avamisel miksiti tantsumuusikaks nahkhiirte hääli, mis reivimuusikaks sobivad päris hästi. Koha peal sündis rütmikas helimaastik, kui muusik Sten-Olle Moldau miksis kokku kolme liigi – pruun-suurkõrva, euroopa laikõrva ja Nattereri lendlase* hääled. Nahikute häälitsusi on kümme korda aeglustatud, et inimkõrv kuuleks.

Videoklipid püüdis telefoni Eesti Loodusmuuseumi pressiesindaja Kätlyn Metsmaa.

Nahkhiire tiivad on moodustunud samadest luudest, mis on olemas ka inimese käe sees ja ka teiste imetajate käppades, aga need on tundmatuseni moonutatud proportsioonidega. Ülemine "konks" tiival on sama, mis inimesel täidab pöidla rolli. Nähtavad "sõrmed" nahkja tiiva sees algavad juba nende luudega, mis meil on peopesas sisse jäävad kämbaluud.
Foto: Rauno Kalda

Kõigepealt väike selgitus nahkhiire ladinakeelse nime kohta: taksonoomilise käsitluse järgi kuuluvad nahkhiired klassi imetajad ja seltsi käsitiivalised, teadusliku nimetusega Chiroptera. See nimetus on tuletatud vana kreeka keelsetest sõnadest cheir  ja pteron, mis tähendavad vastavalt "käsi" ja "tiib". Nimetus viitab nahkhiirte tiibadele, mis on nende keha üheks kõige omapärasemaks osaks.