Jäide ladestus ka jääst välja ulatuvatele nisu lehtedele

Jaanuari lõpus olid soodsad tingimused jäite tekkeks: nullilähedane miinustemperatuur, kõrge õhuniiskus, alajahtunud udu ja aegajalt ka uduvihm.

Laupäeva keskpäeval (28. jaanuaril) hakkas puude ja põõsaste okstele, traatidele, kividele, betoonile, seisvate autode klaasidele ladestuma tuulepoolsele küljele jäide ja asfaldile õhuke nähtamatu must jää. Soodsad tingimused lõppesid keskööl. Õhutemperatuur oli -0,4…1,0 kraadi, keskmine tuule kiirus 1,4…2,4 m/s ja tuule suund edelast rumb 215…240 kraadi.

Pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval olid puude ladvad nagu härmas, kuid see oli jäide. Tuulepealsed puud kattusid klaasja jääga, latvades ka valge jäitega. Põõsastel ja puude alumistel võrsetel tekkis 10…15 mm laiused, kaselatvades 15…21 mm laiused jääribad, teravkiilja aluse paksus oli jääribadel 4…7 mm.

Põõsad ja puud olid tuulepoosetel külgedel klaasja või valkja jäiteliistakutega kaetud. Raskuse suurenedes murdusid algul kuivanud nõrgad oksad ja võrsed, seejärel murdusid kuni kolmesentimeetrise läbimõõduga kase oksad, eriti ladvas, kus jäide oli suurem ja raskem. Mändide oksad kooldusid allapoole, noorte kaskede vaalimist aga ei näinud.

Teisipäeval tõusis õhutemperatuur üle nulli (kuni +0,7 kraadini) ja jäide hakkas puudelt massiliselt pudenema. Kaskede alla ladestus jääribadest kiht.

Väike-Maarja ilmajaamas kestis jäide üle kolme ööpäeva, täpsemalt, vaatlejad panid kirja 90 tundi. Kui 1. maist enam ilmavaatlejaid ei ole, siis selliseid andmeid mõõteriistade sensorid ei ole suutelised salvestama.

Pildid on pilvest laetavad, faili nimes allkiri: LINK