Urvalind         Carduelis flammea

Talvisel ajal kohtame meil talvituvate urvalindude salkasid toiduotsinguil. Peatselt on algamas lõuna pool talvitunute läbiränne ja see kestab ka aprillikuus – urvalinnud pesitsevad tundraaladel.

Meile talvituma jäänud urvalindude arvukus oleneb „seemneaastast“. Toitutakse lepaseemnetest, mis said küpseks mullu novembris, aga pudenevad puudelt kogu talve. Otsitakse kaseseemneid ka umbrohtudelt leiab söödavat. Rändurid tegutsevad lehtpuusaludes üpris märgatavalt ja häälekalt.

Kenad, meeldivad tundraelanikud inimest eriti ei pelga. Karmiinpunane laup ehib talvel ka möödunud aastaste noorlindude otsmikku. Kogu sulestik talviselt hele. Isaslinnud uhkustavad roosa rinnaesisega, mis isenditel erineva suuruse ning roosa tooniga.

Seljasulestikus, külgedel ning rinnal harvad tumedamad pikitriibud. Sulestikust tumedamatel tiibadel jäävad silma kaks valkjat tiivavööti.

Kollast nokka ümbritseb must lõualaik, pruunid on nii silmad, kui jalad. Pikkust ja kaalu on neil veidi üle tosina sentimeetri, grammi.

Märgata võib sedagi, et urvalindude sulestiku värvus võib isendite lõikes tugevalt kõikuda, mõnel tegelasel puudub koguni liigitunnus – punane laup.

Urvalindude viimaste päevade vaatlused: LINK

Urvalind