Video Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Põdralehm vihmas, võimalik, et ka vasikas oli kusagil ligiduses...
Põder Alces alces
Kes elutsesid meie metsades umbes üheteist tuhande aasta eest nn preboreaalsel perioodil?
Ega muidu ei teaks, aga selle ajajärgu rändhõimudell tuli elus püsimiseks tegeleda küttimise, kalastuse ning korilusega.
Vanimad, keskmisesse kiviaega ulatuvad laagripaikade väljakaevamised on dateeritud 11000 ja 10600 aasta tagusesse aega Pärnu jõe kaldal, Pullis. Kliima soojenedes asendus tundrataimestik hõredamate männi- ja kasemetsadega ning meie põlisloomaliigid said siin elutseda: pruunkaru, hunt, ilves, rebane, valgejänes, kobras, põder… Nende ulukite luid on ka laagriplatside väljakaevamistel leitud.
Suvel leiavad põdrad rikkaliku toidulaua puhmarindest, arvukatel lageraiete lankidel kasvava võsa sest eelistatakse kaske, pihlakat, paakspuud, aga loomulikult sellistes kohtades massilist lemmiktaime põdrakanepit. Liigutakse soo- ja rabaveertes, veekogude läheduses sest veetaimi süüakse meelsasi ning kui verd imevate putukate kiusamine muutub väljakannatamatuks on hea vees lebotada. Aktiivselt liigutakse ringi hämarikus (selline meie öö praegu ongi), kui ka päevasel ajal.
Paarikuised vasikad on suured, tunnevad huvi söödavate taimede vastu lisaks emapiimale.
Möödunud aastal ilmavalgust näinud mullikad elavad iseseisvat elu. Pullikesed ja pullid kasvatavad sarvi, mis kaetud veel sametise nahaga. Esimesed sarved ongi nn „pulksarved“, juba tuleval aastal kantakse kaheharulisi sarvi ning ületuleval kolmeharulisi. Viiendast kuni kümnenda eluaastani kannavad täiskasvanud pullid kõige uhkemaid ja võimsamaid sarvi.
Põdrapulmadeni on aega üle kahe kuu.
Põdralehm vasikaga
