Fotod Arne Ader
Metsnugis
Metsnugis Martes martes
Metsnugised asustavad päris erinevaid metsatüüpe koos tiheda alusmetsaga, samuti põõsastikke (sarapikud, kadastikud).
Inimasustuse läheduses kolatakse läbi või jäädakse päevaks peatuma elumajade pööningutel või kõrvalhoonetes.
Metsades leitakse ajutisteks peatuspaikadeks puuõõnsused, orava- või suuremate lindude risupesad. Muidu veekogudest eemale hoiduvad metsnugiseid võib jää tekkimise ajal kohata roostikes, kus otsitakse toidulisa.
Saleda metsnugise suurust võiks võrrelda kodukassiga - kaaluga alla paari kilo. Teistest kärplastest ollakse veidi suuremad ja ka pikemate jalgadega. Karvastik tihe, kohev ja tavalisemalt tumepruun. Sihvaka ning tugeva olemisega, kohev saba umbes paarikümne sentimeetrine. Kõrvad suhteliselt suured ning teravatipulised. Kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakas või oranžikas rinnalaik.
Jäljeraamatu lugemise aeg hakkab kätte jõudma. Lumele jätab metsnugis enamalt jaolt ebamääraseid, ovaalse kujuga paarisjälgi. Kuna talvisel ajal on väikese kiskja tallapäkad karvased ning tagumised jalad astutakse esimeste käppade jälgedesse.
Jahti peetakse ning söödavat otsitakse peamiselt maapinnalt. Sageli katkeb loomakese jäljerida mõne puu juures, aga metsnugise puult-puule liikumine käib väga sarnaselt oravale.
Lumeta sügistalvised ööd on pikad ja pimedad. Ringi liikumist alustatakse juba õhtuhämaruses. Pole haruldane, kui ilusamate ilmade korral liigutakse ringi kuni kümme kilomeetrit. Elutsetakse üksikeluviisiliselt, seega varjutakse väga juhuslikes paikades kuna tegevuse piirkond on laienenud.
Metsnugis on kiskja ja võib talvises metsas jälitada ning murda endast suurema valgejänese. Oravaid käiakse nende talipesades kimbutamas (üks põhjus miks oravapesa on kahe väljapääsu võimalusega), maapinnal jahitakse kanalisi ja närilisi. Metsast leitud raibe tähendab arvestatavat toidulisa.
Seireandmete alusel võiks öelda, et meie metsi asustab üle kuue tuhande metsnugise.
Metsnugis
