Suur-laukhani Anser albifrons
Rabahani Anser fabalis
Valgepõsk lagle Branta leucopsis
Saabuv rändeparv peletab lendu rannakarjamaal toituva kiivitaja. Taamal, madalas rannavees toituvad laululuiged - Soome rahvuslindude läbiränne lõpeb samuti lähipäevi…
Kevaderändel kohtame sageli suuri segaparvi, kes maanduvad veel kasina taimestikuga karjamaale lootuses toitu leida.
Kes siis videos hanede, laglede segaparves näha võime?
Laukhaned
Valge nokalaugu ning roosaka nokaga suur-laukhanede sulestik paistab pruunikashall, aga rinnal märkame ka musti ristvööte, seega on linnud hästi äratuntavad. Kaalult umbes paari kilosed linnud. Meile nad pesitsema ei jää, ollakse toitumispeatusel ning põhiränne lõpeb maikuu esimesel nädalal.
Rabahaned
Tumedama sulestikuga rabahaned on eelkirjeldatutest pea kilo võrra kogukamad. Pea ja kael pruuni sulestikuga, nokk ning jalad oranshid. Tiivad pea mustad ja seda on ka alatiivad. Hanedele kohaselt alakeha selline hallikalspruun. Nende pesitsusalad algavad lähedal ehk Soomes, kuid meil ei pesitseta. Läbirändajad lahkuvad samal ajal suur-laukhanedele.
Valgepõsk-lagled
Valgepõsk-laglede põhiränne alles kogub hoogu. Säravvalged on nii lidude põsed, kui laup. Kael õlgadeni must, kehasulestik musta-valge triibuline, alakeha ja kõht vesihall. Nende kaal küündib paari kiloni.
Kohata võime ka läbirändavaid kanada laglesid, aga nemad on valgepõskedest tunduvalt suuremad ja valget sulestikku on näha vaid kurgu all.
Valgepõsk laglesid jääb meile pesitsema vast sadakond paari. Pesitsuskohtadeks valitakse rahulikud väikesaared, aga seal peab kasvama rohi ning olema ka põõsaid ja üksikuid puid.
