
Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?" 18. mail sündisid Madli Luugi liivakunsti taiesed rahvusloomast Metsatölli ("hunt") muusika saatel.
Foto: Heiko Kruusi
Möödunud nädalavahetusel toimunud 29. Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?" kõneldi, joonistati ja lauldi hundi ülistuseks.
"Üks levinumaid valearusaamu huntide kohta on nn alfaisase müüt," kõneles enne Metsatölli kontserti noor hundiuurija Laura Kiiroja. "Esiteks on teadlased nimetusest “alfaisane” tänaseks loobunud, sest on aru saadud, et looduses elavate karjade puhul on juhtisase näol tegu lihtsalt pereisaga. Teiseks, hundiisa ei ole sugugi selline üliagressiivne ja domineeriv tüüp, kes igal võimalusel demonstreerib, et tema käes on kontroll. Juhtisase peamine iseloomuomadus on hoopis vaikne enesekindlus.Ta teab, mida ta teha tahab. Ta teab, mis on tema karjale parim. Ning ta tunneb ennast selles rollis väga mugavalt."
Peale Laura kõnelemist hakkas laval müristama ansambel Metsatölli, kelle lugude taustal lõi liivakunsti taieseid Madli Luuk, kes kujutas hunti sõbraliku tegelasena.

Foto: Heiko Kruusi
Koerakarja purelemist oleme näinud kõik, aga Laura Kiiroja ütleb, et tasub silmas pidada, et hundiisad on üllatavalt mitteagressiivsed, sest neil pole ennast kellelegi vaja tõestada. "Karjal, mille liikmed saavad üksteisega kenasti läbi ning koostöö sujub hästi, on palju paremad ellujäämise ja järglaste saamise väljavaated, kui karjal, kus liikmete vaheline agressiivsus on kõrge. Mida vähem vägivalda, seda tugevam kari," kinnitas Kiiroja.
Võtkem siis hundikarja käitumise endale eeskujuks!


Foto: Heiko Kruusi