Jüripäeval 7 aastat tagasi kuulutati saates "Osoon" ja Rahvusraamatukogu loodusõhtul susi Eesti rahvusloomaks.
Paljud hundihuvilised ilmselt märkasid hiljutist uudislaviini “ürghundi taassünnist”. Nimelt teatas USAs Texase osariigis tegutsev geenitehnoloogia idufirma Colossal Biosciences, et on edukalt ellu äratanud ligi 12 000 aastat tagasi väljasurnud ürghundi. Sellest sai tõeline sensatsioon.
Kuvatõmmis: Washington Post (vt artikli lõpus allikaviidet)
Tekst: Laura Kiiroja
Mida tegelikult tehti ja kas tõesti on ürghunt tagasi?
Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Tekst ja video: Laura Kiiroja
Sportlaslikest võimetest rääkides on hundid tuntud oma pikamaajooksja võhma poolest. Nende kitsas rind ja pikad jalad on pikamaajooksuks lausa loodud. Ka nende üheks peamistest jahistrateegiatest on saaklooma tagaajamine, kuni too väsimusest kokku kukub. Nii peavad nad sageli jahti näiteks metskitsele.
Ilmselt on teist paljud kuulnud levinud müüti, et hundikarjas sööb “alfa” alati esimesena. Just seda see ütlus ongi - müüt.
Tekst ja video: Laura Kiiroja
Hundikarjas on tegelikult kaks domineerimishierarhiat - emaste ja isaste vaheline. Ehk juhtloomi (aegunud nimetusega “alfasid”) on alati kaks - juhtemane ja juhtisane. Miks? Sest domineerimine käib eeskätt paaritumisõiguse üle. Muude ressursside osas kehtib huntide puhul reegel “mis minu käes, see minu oma”. Nii ka toidu puhul.
Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar
Detsembris 2024 valmis Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti LIFE WILD WOLF julgeid ja inimesega harjunud hunte käsitlev teaduslik raport, mis on juba avaldatud ka Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (LCIE) lehel ning edastatud Euroopa Komisjonile. Arvestades, kuivõrd kärmelt ka meie meedias kõiksugu hundi silmamisi inimesele ohtlikeks ja hundi käitumise osas ebanormaalseks tembeldatakse (eriti kui hunti on silmatud päise päeva ajal või inimasustuste lähedal) on oluline selgitada, millistel kriteeriumitel ja kui tihti tegelikult võib kokkupuude hundiga viidata probleemisendile.
Möödunud aasta 3.detsembril toimus Berni konventsiooni alalise komitee hääletus, mille käigus otsustati leevendada hundi kaitsestaatust ja viia ta “rangelt kaitstud” liikide seast “kaitstud” liikide sekka. Kaitsestaatuse lõdvendamise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Andorra, Armeenia, Gruusia, Island, Norra, Makedoonia, Moldova, Lichtenstein, Serbia, Šveits ja Ukraina. Otsus jõustus 7. märtsil ja see puudutab kõiki Berni konventsiooni osapooli, sealhulgas Euroopa Liitu. Selleks, et muutused Euroopa Liidus kehtima hakkaksid, on aga tarvis läbi viia muudatusi Loodusdirektiivi lisades.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Mare Väät
Tänavu veebruaris päästeti Itaalias uppumissurmast hunt. Hädas kriimsilm oli sattunud Naviglio Grande kanalisse Gaggianos (Milano provints, Lombardia maakond) ning ei leidnud külmast veest enam väljapääsu. Teda päästma läinud tuletõrjujad tegid suurepärast päästetööd!
Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo
28.veebruaril toimus hundi ja koera hübriidide teemaline veebiseminar „Wolfness“, mille viis läbi Biodiversa+ platvorm, mis tegeleb Euroopa Liidu elurikkuse edenemisele suunatud strateegiaga. Mida räägiti:
1. HUNTKOERTEGA SEOTUD PROBLEEMID VÕIVAD KASVADA
Hundid moodustavad monogaamseid paare, kelle puhul nii ema kui isa hoolitsevad järglaste eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Seetõttu on paarisuhte tugevdamine huntide jaoks väga oluline ning kurameerimine just seda eesmärki täidabki. Kuigi hundiemand indleb tavaliselt vaid nädala (või vähem) veebruarikuus, kurameerib hundipaar usinasti juba 2 kuud enne indlust.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Cornelia Arens
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Müügil 9 euroga. Lisanduvad postikulud, kuid Talllinna piires saab ka järgi tulla/tuua. Kirjutage huvi korral helen.arusoo@gmail.com või saatke sõnum telefonil 5691 1921.
Pimedas öös hundisilmana särav helkur, hundinahana läikiv T-särk ja hundikarja kuulumise tunnused – plekk- ja magentmärgid – kõik on müügil rahvuslooma toetaja Olerexi suuremates kauplustes. Asko Künnapi disainitud tooted toetavad rahvuslooma kodulehte! Auu.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
