6. oktoobril avaldas NASA oma Facebooki lehel Hubble Space teleskoobiga tehtud pildi Lupuse tähtkujus asuvast spiraalgalaktikast. 

Lupus ehk Hunt on 60 miljoni valgusaasta kaugusel asuv lõunataeva tähtkuju. Hunt oli juba 2. sajandil tegutsenud astronoom Ptolemaiose nimetatud 48 tähtkuju seas. Tänapäeval tuntud 88 tähtkuju hulgas on Hunt pindalalt 46. kohal. 1006. aastal plahvatas Hundi tähtkujus supernoova SN 1006, hiljuti aga supernoova 2017cbv (mida küll sellel pildil näha pole). Enesestmõistetavalt on taevase “hundikarja” heledaimad tähed Alpha Lupi ja Beta Lupi.

Kui keegi on kunagi lasknud fantaasial lennata ja mõtisklenud selle üle, kuhu lähevad hundihinged, siis… võib-olla just siia, kosmosehundi karja?

Laura Kiiroja

 
Taas on üks tänuväärt võimalus näha meie oma kodumaa hunte. Seekord on rahvuslooma rajakaamerate kaadrisse püüdnud loodusfotograaf ning giid Eleri Lopp-Valdma. Tegemist on septembris kogutud klippidega, mida Eleri ise kirjeldab järgmiselt:

Suurepärane dokumentaalfilm Isle Royale´i rahvuspargi huntide ja põtrade varustamist GPS-kaelusega räägib sellest, miks hunte oli vaja rahvusparki taasasustada.

Oleme varasemalt kätt pulsil hoidnud Isle Royale´i rahvuspargi (USA) juba 62 aastat väldanud hundi- ja põdrapopulatsioonide uuringul. Nimelt vaevles Isle Royale´i saare hundipopulatsioon juba pikemat aega kliimasoojenemisest tingitud inbriidingu ehk sugulusristumise käes. Nüüd on saarele toodud hunte lisaks.

Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

See vägagi tervitatav ja üsna rahulikus toonis kulgenud arutelu oli ajendatud EJS-ile esitatud üha sagenevatest ettepanekutest hundijaht 1-3 aastaks peatada, et paremini mõista, kas hundijaht on vajalik või mitte. Teiste seas tegid EJS-ile vastava ettepaneku jahimeeste organisatsioonid Valga- ja Läänemaalt.

Arutelus jäid silma kaks olulist murekohta, mis inimesi ettepaneku osas skeptiliseks muudavad: hirm, et lammaste murdmiste juhtumid suurenevad ning hirm, et legaalse jahi keelustamise tõttu suureneb huntide salaküttimine.

Foto: Eötvös Loránd University

On tõenäoline, et kodustamise käigus aretati valikuliselt koeri, keda oli lihtsam kontrollida ja kes olid sõnakuulelikumad. Et kindlaks teha, kas see hüpotees vastab tõele, uurisid Ungari Eötvös Loránd Ülikooli teadlased, kas võrdsetel tingimustel sotsialiseeritud ja inimeste poolt üles kasvatatud hundi- ja koerakutsikate kuulekuses on märkimisväärseid erinevusi.

Selleks kasvatasid ungari teadlased lutipudeliga üles 16 hunti ja 11 koera ning testisid nende käitumist vanuses 3-24 elunädalat. Testitavaid käitumisi oli viis: palli tagasitoomine, kutse peale inimese juurde tulemine, märguande peale istumine, kammimine ning suukorviga jalutamine.

Hundikutsikas Saksamaal Wildenburgi loomapargis, kus autor hunte sotsialiseeris.
Foto:Diana Grandmaire

Hundikutsikate suremus on harilikult päris kõrge. Kui pesakonnast tähistab oma esimest sünnipäeva 50% möödunud aastal sündinud kutsikatest, on tegu üsna tavalise aastaga.

Kui maastikul on tunda pisutki inimese lõhna, näiteks on värskelt paigaldatud rajakaamera või mõni muu inimesega kokku puutunud asi, siis muutuvad hundid hetkega väga ettevaatlikuks ja kahtlustavaks. Huvitav on jälgida ka nende kehakeelt - samm muutub kuidagi õõtsuvaks ja tuikuvaks. Tagakeha laskub madalamale ja saba tõmbub jalgade vahele. Nagu vanal isahundil, nii ka kutsikatel.

Tekst ja video: Tarmo Mikussaar

Seekord heidame pilgu peale igasuvisele Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ulukiseire aastaaruandele ning uurime, kuidas meie rahvusloomal käpp käib.