USAs Minnesota osariigis sattusid hundiuurijad peale maantee lähedal putukaid nosivale hundikutsikale. Suve lõpp on võsavillemite  jaoks kõige toiduvaesem aastaaeg.

“Troonide mängu” fännid ilmselt mäletavad sarjas esinenud eelajaloolist hunti, keda inglise keeles nimetatakse dire wolf. Eesti keeles oleks tema nimetus otsetõlkes kohutav/õudne hunt, keda võiks hellitavalt kutsuda ka jubehundiks... Aga "Troonide mängu" raamatute ja seriaali eestikeelsetes tõlgetes on kasutatud nimetust "ürghunt", nii et nimetagem teda praegu sedasi.

Tallinna Vaba Waldorfkooli rajakaamera sai peale kenad kaadrid, kuidas suvekarvas emasloom naudib isalooma tähelepanu ja hellitusi, ja on näha, et nad "on koos". Šaakalid on ühed vähestest loomadest maailmas, kes elavad koos püsipaaridena nagu hundidki. Eestist võib veel nimetada kährikuid, mäkrasid ja kopraid.

Kusagil video keskel vaatavad nii ema- kui isašaakal üles puude latvade poole - näevad seal miskit ja see miski ehmatab neid. Ilmselt on tegu drooniga, lihtsalt pole häält kuulda.

Norras tohivad hundid elada siiani vaid 5% riigi territooriumil nõndanimetatud "hunditsoonis", võrdluseks - Eestis tohivad hundid elada kõikjal, kus leidub sobivaid elupaiku.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Igal suvel koostab Keskkonnaagentuur aruande Eesti ulukiasurkondade seisundist. Nii ka tänavu. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte hundi käekäigust.

Arvukuse põhjal hinnates läheb Eesti hundil paremini kui viimase kümne aasta jooksul. Pesakondi ehk kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel 31, seejuures neist kolm karja elasid osaliselt ka Lätis. Kõik pesakonnad sündisid mandril, saartel möödunud aastal hundikutsikaid ei sündinud. 31 pesakonda teeb 2020. aasta sügiseseks ehk jahihooaja-eelseks üldarvukuseks veidi vähem kui 300 võsavillemit kogu Eesti peale kokku.

Kuumalaine on raske hundisool, kellele on ta