Vahva pilt loodusfotograaf Christopher Wikeni kohtumisest isase hundiga. Pildi autoriks on Eric Bégin ning pilt on tehtud Kanadas, Briti Columbia provintsis. Tegemist on nende samade nn rannikuhuntidega, kes elavad valgete inimeste asutustest niivõrd kaugel, et pole saanud tunda sellist küttimissurvet, mida hundid peaaegu kõikjal mujal maailmas on kogenud ja siiani kogevad. Need hundid elavad Kanada põliselanike territooriumil, kes suhtuvad huntidesse suurema austusega ning üldiselt neid ei jahi. Seetõttu puudub Briti Columbia rannikuhuntidel ka liigile muidu omane tugev inimhirm. Loomulikult ei tulnud selline hindamatu väärtusega kogemus fotograafile koheselt ja vaevanägemata kätte. Tegemist on pikema projektiga ning võttegrupp on proovinud huntide igapäevaelu jäädvustada juba kuid. See on nõudnud palju kannatlikkust ning oskust nurisemata oodata.

Vahel hundid ja karjakaitsekoerad tolereerivad teineteise lähedust, kutsuvad üksteist mängule või lihtsalt uudistavad.

On oktoobrikuu. 1. novembril algab Eestis hundijahi hooaeg. Enne seda on aga huvigruppidel vaja jõuda kompromissini huntide küttimislimiidi suuruses. Seetõttu näib, et oktoobrikuu traditsioonide kohaselt on käimas kibekiire hundihirmu õhutamise periood.

Sel nädalal on huntide ja koerte vahelised konfliktid ja kokkupuuted ajakirjanduses rohkelt kõneainet leidnud. Kuigi klikke püüavad risti vastupidised väited, on oluline meeles pidada, et huntide ja koerte vahelised konfliktid ei ole midagi ennekuulmatut ega mõistusevastast. Tegemist on iga-aastase nähtusega ja riskiga kõikjal, kus koerad ja nende metsikud eellased võivad kokku puutuda (nii Eestis kui mujal maailmas). Ka konfliktide põhjused on igati teada ja mõistetavad, iseasi, kas ja kes neid tunnistada soovivad.

Jagame siinkohal meeldetuletuseks ülevaatliku selgituse.

Miks need hundid koeri ründavad?

Põltsamaa jahimaadel on probleem koeri murdvate huntidega ning tekkinud küsimus, et millest selline olukord küll põhjustatud on? Põhjusi, miks hundid üldse kodukoeri murravad, on kaks: 1. võimalike konkurentide likvideerimine; 2. toitumisvajadus.

Foto: Valeri Štšerbatõh

2018. aasta jaanuaris ületas rahvusvahelist uudiskünnist nooruke emane hunt Naya, kes kümne päeva jooksul Saksamaalt läbi Hollandi Ida-Belgiasse rännates ligi 500 kilomeetrit läbis. Nüüd on Naya taas üle-Euroopalistes uudistes - enam kui tõenäoliselt langes emahunt koos oma järglastega salaküttide ohvriks.

Hunt, kes rahva seas sai nimeks Naya, oli esimene võsavillem, keda Belgias enam kui 100 aasta jooksul oli nähtud. Viimane teadaolev hunt kütiti seal aastal 1897.

Video: Aale Kuks

Tere, minu nimi on Sierra, olen hispaania mastif ja töötan karjavalvekoerana Valgamaal Rõõmu talus. Minu perenaine on Aale.

Mõni aeg tagasi sündis mul üheksa kutsikat. Et neist sirguvad karjavalvekoerad, kasvatan oma pesakonda lammaste keskel, nii harjuvad kutsikad algusest peale karja juures elama. Esimesel elunädalal ei tee kutsikad muud, kui söövad ja magavad. Et nende kõht korralikult läbi käiks, pean neid pidevalt keelega masseerima.

Seekord avaneb meil võimalus heita pilk Ameerika Ühendriikides New Yorki osariigis asuva Wolf Conservation Center´i huntide „magamistuppa“. Omavahel tunduvad hundid ruumipaigutuse üle pisut jagelevat, kuid ühe ootamatu toakaaslasega saavad nad suurepäraselt läbi. Tuleb välja, et kärnkonnad on ühed väga julged loomad. See konkreetne isend on küll keha poolest konn, kuid hingelt isalõvi.

Allikas: Wolf Conservation Center

Karjavalve koer Lembo oma hoolealustega. Foto: Mats Meriste