Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Hundid võeti Euroopas kaitse alla 1979. aastal Berni konventsiooni raames ning liigi- ja looduskaitselised pingutused on nüüdseks kenasti vilja kandnud - huntidel läheb Euroopas üha paremini.

ARVUKUS:

 Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.

USAs sisuliselt hävitati hundid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Ajendatuna mõistmisest, kuivõrd olulised on hundid ökosüsteemi tugiliigina looduse tervisele ja terviklikkusele, on alates 1970ndatest hundipopulatsiooni USAs kord rangemalt ja kord leebemalt kaitstes taastada püütud.

Ulgumine on huntide jaoks kommunikatsioonimeetod, millel on mitu funktsiooni. Näiteks aitab see luua karjas ühtsustunnet, tuua kokku üksteisest eraldunud karjaliikmeid või anda endast märku teistele hundikarjadele. 

Tekst: Laura Kiiroja
 

Käes on jõulud. Nüüd on aeg kõiksugu tööd ja toimetused pausile panna, eriarvamused unustada ja pakkuda puhkust nii kehale kui vaimule. Just nii nagu siin videos üks haige tagajalaga kriimsilm ette näitab.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kasia Szczęch (Poola)

Pildil sotsialiseeritud loomaaiahunt Lady koos Laura Kiirojaga Wildenburgi loomapargis Saksamaal.

Tekst: Rahvuslooma ümarlaud

Eelmisel nädalal ilmunud ketikoerte teemalise postituse tähelepanelikele lugejatele jäi silma, et me ei puudutanud teist koerte riskigruppi - lahtiselt liikuvaid koeri.

Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: FACE / LIFE WildWolf

Tõepoolest, jahikoertel ja vabapidamisel koertel on samuti suur oht langeda hundirünnakute ohvriks. Täpselt samadel põhjustel, mis eelnevas postituses mainitud - näiteks seetõttu, et nad liiguvad huntide territooriumil ning hundi jaoks on loomulik oma territooriumi teiste koerlaste (ehk konkurentide) eest kaitsta. Tegelikult ei ole hundid vabalt ringi liikuvatele koertele sugugi ainsaks ohuallikaks. Alles 1. detsembril ilmus uudis Väike-Maarja vallas toimunud sündmusest, kus rebasejahil viibinud jahikoera ründas karu.

Viimasel ajal on meedias palju kajastatud huntide ja koerte vahelisi konflikte. Tõsi, koerte murdmised huntide poolt on tänavu sagenenud. Millele aga sugugi tähelepanu ei pöörata on tõsiasi, et sisuliselt kõik murtud koerad olid ketikoerad. Koera ketis pidamine piirkonnas, kus elab hunte, on inimesepoolne riskikäitumine. Eriti kui läheduses on juba koerte murdmisi toimunud.

Video: Siim Suitsmart
Tekst: Laura Kiiroja

Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehuntidest”, kes elavad n-ö üks käpp meres, teine maismaal. Tegu on Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elutseva hallhundi alamliigiga, keda nimetatakse ka Briti Columbia hundiks või rannikuhundiks. Nende huntide menüü koosneb peamiselt mereelukatest: kalad, karploomad, vähilaadsed, vääneljalalised, meremolluskid ja mereimetajad (enamasti korjustena). 

Pildil on 6-kuused hundikutsikad - väga sarnased täiskasvanud sutele!
Tekst ja foto: Laura Kiiroja

Alles möödunud kuul kirjutasime vastulause Postimehe eksitavale artiklile sellest, kuidas looduses jäi rajakaamerasse päevasel ajal neli hunti. Nimelt väideti imelik olevat, et hundid päevasel ajal ringi liiguvad ja viidati, et nelja hundi korraga nägemine olevat tavatu. Oma vastulauses selgitasime, et mõlemad on täiesti normaalsed nähtused.