Siin on rajakaamerasse jäänud USA Voyageurs rahvuspargi Half-Moon karja hundiema koos oma nelja eluõiega. Samas arenguetapis on praegu ka Eesti metsades elavad hundikutsikad, nagu Tarmo Mikussaare videost eelmisel pühapäeval võis märgata.

Tänavu kevadel Kesk-Eesti lepikute vahel sündinud hundikutsikad on juuli keskpaigaks parasjagu nii suureks kasvanud, et julgevad oma järjekordse peatuspaiga ümbruses juba ringi kolada ning mõnest lagedamast paigast mänguplatsi teha. Seekord on nad valinud porise metsaväljaveotee, kus avaneb kahele poole hea vaade, kõrval asub suur veelomp janu kustutamiseks ja mõlemal pool kõrgub tihe lepavõsa. Tõelised võsavillemid.

Hugo suurekskasvamise lugu jätkub.

Hugo on üheksakuune ja saab vajadusel ka üksi karjamaal hakkama. Praegu 

on ta igaks juhuks koos isa Mahiriga, kuna karjamaa on inimasustusest kaugel ja suurte

metsade vahel. Sellistes kohtades on kiskjarünnaku võimalus väga suur ja ühest noorest

koerast võib väheks jääda. Väiksematel karjamaadel ja kodule lähemal tuleb ta ise väga 

hästi toime.

Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.

Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:

• 93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.

Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid taas huvitava postituse. Seekord panid nad GPS-kaeluse hundile, kelle teaduslikuks nimeks sai V096. Tegemist on üksiku isase soega, kellel avastati vigastus, mida bioloogid pole huntidel varem näinud.

Kriimsilmal oli selgelt esiletorkav silmatrauma. Veterinaariga konsulteerides selgus, et hundil on sarvkesta turse, mille põhjuseks võivad olla glaukoom, haavandid, blastomükoos või silma sattunud terav oks. Võsavillemi silm ei funktsioneeri ning on ilmselt päris valus. Siiski on see vigastus, mis elatakse üle.

Eelmisel nädala näitasime Antsla koolilaste rajakaamerasse jäänud haruldast videot hundist, mida nüüd kommenteerib hunditeadlane Laura Kiiroja:

USAs Minnesota osariigis asuva Voyageurs rahvuspargi hundiuurijad on taas avaldanud fantastilised kaadrid! Seekord näeme oma silmaga, kuidas hundiema päästab oma vastsündinud kutsikad sulaveega üleujutatud urust.

Märtsi alguses panid kohalikud teadlased varasematel aastatel kasutuses olnud hundiuru juurde hulga rajakaameraid. Kuu lõpus hakkaski hundikari uru juures uudistamas käima. Emahunt kiitis uru heaks ning 11. aprillil läks ta urgu poegima.

Praegusel kutsikahooajal on vahva meelde tuletada, et hundid pole mitte ainult imelised lapsevanemad, vaid ka tänulikud lapsed. Karjaliikmed aitavad üksteist. Ka vanade ja haigete eest hoolitsetakse.

Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid erakordsed kaadrid!
Allikas: Voyageurs Wolf Project

Kahe nädala eest jäi huntide pesapaiga juurde paigutatud rajakaameratesse hetk, mil hundivanemad peletasid pesast eemale karu.