Rahvusloom

Järva huntide jälgedel

Postitas Aasta Loom - L, 18.01.2020 - 11.47
Avapilt
Sisu

Lumevaene talv ei lase huntidest palju aimu saada, vaid harvadel kordadel on
võimalust veidi pikemalt nende tegemistele pilku heita. Novembri lõpus korraks
maha tulnud lumi näitas keset Järva ohjamisala nelja hundi liikumist. Juttu on olnud
kaheksasest karjast.


Hundid olid tulnud öösel läbi metsade, ületanud jõe ja jõudnud põlluserva. Võsa- ja
põlluäärt pidi liikudes jõuti truubikohani, kust edasi laiuvad suured põllud. Truubi
juures võttis kari ette aktiivse märgistamise: värskel lumel oli rohkelt kollaseid laike,
nii et inimesegi tundetu nina haistis vänget lõhnamärkide aroomi. See oli hea koht
rajakaamera panekuks.


Kohaliku tuttava jahimehe teada on see teerada kahe hundikarja reviiri piiriks.
Kuus päeva läks aega, et hundid esimest korda kaamerasse jääksid. Järgmise
kohtumiseni läks kaheksa, seejärel veel neli ja siis viis päeva.

 

Norra jälle hunte kimbutamas

Postitas Aasta Loom - P, 12.01.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu
Lipuliin. Foto autor: Rovviltets Røst
 
 
Taas kord alustame aastat pettumust valmistavate uudistega Norrast. Vaatamata sealsele väga väikesele hundipopulatsioonile võttis valitsus nõuks huntide arvukust piirata ka nn hunditsioonis, kus elab vaid kolm karja.
 
 

Möödunud aasta 10. detsembri seisuga elutseb Norras 66–73 hunti. Neist siiski vaid 45-47 elavad täielikult Norra riigi piires, ülejäänud huntide territoorium on osaliselt ka Rootsi riigi mail. Norra on otsustanud, et nende hundid tohivad elada vaid nn hunditsoonis (ligi 5% Norra territooriumist), millest väljapoole hunte ei lubata.

Mustikamaiad hallivatimehed

Postitas Aasta Loom - L, 21.12.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Kui mustikas on üks teie lemmikmarju, siis on teil huntidega midagi ühist! Hallivatimehed on nimelt väga mustikamaiad kiskjad. Et teada saada, kui maiad täpselt, viisid Voyageurs rahvuspargi (USA) hundiuurijad läbi peene loetluse.

 

Teadlased kogusid usinalt huntide kakajunne. Pesid siis junnid puhtaks ning lugesid kokku, mitu mustikaseemet ühes junnis leidus.

 

hunt

 

Mitte kõik hundid pole head saagipüüdjad

Postitas Aasta Loom - L, 07.12.2019 - 13.21
Avapilt
Sisu

Kaelustamise päeval 23. mail 2019 oli võsavillem V080 terve ja heas toitumuses.

 

 

Huntide elu ei ole kerge. Suurkiskjatena jahivad nad sageli endast 5-10 korda suuremaid loomi: punahirvi, põtru, teatud piirkondades ka piisoneid. Isegi kui saakloomi on looduses rohkelt, on nende murdmine hundi jaoks keeruline ning ohtlik. Nälg on lisaks jahikäigus saadud vigastustele ning inimesepoolsele küttimisele üks suurimaid võsavillemite surmapõhjuseid.

 

Igikeltsa kutsikas

Postitas Aasta Loom - L, 30.11.2019 - 12.37
Avapilt
Sisu

2018. aasta suvel leiti Siberi igikeltsast, Jakutski linna lähedusest 18000 aasta vanuse isase kutsika säilmed. Piltidelt on näha, et kutsikas on igikeltsas uskumatult hästi säilinud – alles on nii vurrud, ripsmed, piimahambad, paks karvkate, küüned kui ka sametine ninaots.

 

 

igikeltsa kutsikast

 

Vene ja Rootsi teadlased on koostöös selgeks teinud, et tegu on kahe kuu vanuseni elanud 18000 aasta taguse kutsikaga. Senised DNA-analüüsid pole aga koerlase liigilise kuuluvuse müsteeriumisse selgust toonud. Teadlased jätkavad loomakese DNA uurimist, et teada saada, kas tegu on jääaja hundi, koera, nende ühise eellase või siis hoopis ühe vaheastme esindajaga hundist koera arenemise evolutsioonis.

 

Hoiame päästetud hundile pöialt

Postitas Aasta Loom - E, 25.11.2019 - 12.53
Avapilt
Sisu

Eelmise nädala suurim hunditeemaline uudislugu oli ühest väga täbarasse olukorda sattunud võsavillemist. Nimelt oli üks möödunud kevadine kutsikas läinud Tartumaa Koopsi farmi virstahoidlat uudistama.

Eks need virtsalõhnad teevadki uudishimule vastupaneku uljale hundinoorukile kole keeruliseks. Olukord võttis aga ootamatu pöörde, kui hunt märkas lähenemas farmi töötajat ning ehmus niivõrd, et kukkus üleni sõnnikusuppi. Juhtum oleks ehk halenaljakas, kui vaest hunti poleks ohustanud uppumissurm. Virts oli väga külm, hoidlakaldad libedad ning iseseisvalt loomal sealt välja saada ei õnnestunud

Õnneks jätkub Eestis huntidele abikäe ulatajaid – pärast ligi kolm tundi kestnud päästeoperatsiooni õnnestus surmaga silmitsi seisnud poolkülmunud loom kaldale tuua. Seejärel pesti rahvuslooma esindaja puhtaks, föönitati kuivaks ja varustati GPS-kaelusega. Viimaks lasti uinutist veel uimane hunt tagasi loodusesse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.