Rahvusloom

Kuidas käib rahvuslooma käpp statistikatabeli järgi? Aasta Loom P, 25.07.2021 - 16.01
Sisu

Igal suvel koostab Keskkonnaagentuur aruande Eesti ulukiasurkondade seisundist. Nii ka tänavu. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte hundi käekäigust.

 

Arvukuse põhjal hinnates läheb Eesti hundil paremini kui viimase kümne aasta jooksul. Pesakondi ehk kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel 31, seejuures neist kolm karja elasid osaliselt ka Lätis. Kõik pesakonnad sündisid mandril, saartel möödunud aastal hundikutsikaid ei sündinud. 31 pesakonda teeb 2020. aasta sügiseseks ehk jahihooaja-eelseks üldarvukuseks veidi vähem kui 300 võsavillemit kogu Eesti peale kokku.

 

tabel huntide küttimise kohta

 

Huntide sugulaste šaakalite rollist looduses

Postitas Aasta Loom - P, 04.07.2021 - 09.00
Avapilt
Sisu

Juuni alguses kirjutasime huntide väikesekasvulisest sugulasest šaakalist, kes ka pealinna on elama kolinud. Hundid ja šaakalid ei ole küll teab mis sõbrad, kuid sellegipoolest väärib see hiljuti Eestis kanda kinnitanud keskmise astme kiskja ka hundilehel tähelepanu. Kui eelmisel korral rääkisime šaakali menüüst ning imestama panevast sotsiaalsest ja ökoloogilisest paindlikkusest, siis seekord selgitame, millised faktorid on võimaldanud šaakalil nii edukalt oma leviala laiendada ning milline on tema mõju keskkonnale.

 

Huntide hambapesu

Postitas Aasta Loom - P, 20.06.2021 - 12.24
Avapilt
Sisu

 

Kas olete vahel kuulnud selliseid väiteid, nagu “Milleks see hambapesu?! Hundid ja karud küll hambaid ei pese, aga vaata, kui vägevad kihvad neil on!” Siin on tõestus, miks see pole eriti tugev argument. Hammaste mittepesemine läheb metsloomadele kalliks maksma - sageli maksavad nad selle eest eluga. Saakloomade karv ning suvised rohulibled toimivad küll mingil määral hambaniidina, kuid ega see piisav ei ole.

 

Mitteinimtekkelistest põhjustest on liigisisese kiskluse kõrval suurimaks ohuks hundi elule nälg. Nälja põhjuseks on nii saakloomade jahtimise keerukus kui hundi vigastused, mis tal jahtida takistavad. Suureks faktoriks on ka hammaste tervis. Hambad ja tugev lõuasurve on ju õieti hundi ainsad relvad - neil ei ole küüniseid, millega saakloomi murda. Hambad saavad huntidel elu jooksul kõvasti vatti!

 

Mida šaakal sööb?

Postitas Aasta Loom - P, 06.06.2021 - 11.51
Avapilt
Sisu

Rebase ja hundi sugulased - šaakalid - on Tallinna elama kolinud. Kaader on võetud koolilaste rajakaamerale jäänud videost.

 

Kahe nädala eest näitasime videot Tallinna koolilaste rajakaamerasse jäänud šaakalitest. Seepeale küsiti, miks tundub šaakal kompostihunnikutes käies söönuks saavat ja hunt mitte, ometi šaakal ja hunt näivad vaid suuruse poolest erinevad. Sel nädalal tutvustamegi täpsemalt šaakali toidulaua iseärasusi.

 

Tõsi, suurus on hundi ja šaakali menüü määramisel oluline faktor. Hallhunt on tippkiskja, kes kaalub täiskasvanuna enamasti 30-40 kg. Euraasias elav harilik šaakal seevastu kaalub täiskasvanuna 7-15 kg ning on ökoloogilise niši poolest mesopredaator ehk keskmise astme kiskja. Erinevalt hundist on šaakal pigem omnivoor, sest taimne toit moodustab tema menüüst 20-40%.

 

Hundiperel on uruhooaeg

Postitas Aasta Loom - P, 30.05.2021 - 10.00
Avapilt
Sisu

Hallhundi pered kõikjal maailmas on praegu paiksemad kui ülejäänud aastal ning seadnud oma elu kutsikakeskseks. Sestap on paslik tutvustada hundikutsikate lastetuba.

 

Uru valib, renoveerib ja vajadusel kaevab valmis hundimamma. Teistel täiskasvanud karjaliikmetel siin suurt sõnaõigust pole. Uru tüübi, sisekujunduse ja asukoha suhtes on hundiemadel aga vabad käpad. Mõni eelistab kivist koopaid, teine puidust, mõni mamma kaevab aga uru hoopis mäenõlvale. Kellele meeldivad kitsamad, kellele avaramad puuõõnsused või juurealused. 

 

hundiurg

Eestist leitud hundipere urg. Foto: Laura Kiiroja

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.