VIDEO: metssead ei lase end sutest segada
Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt saatis meile haruldase video punahirvede ja huntide kohtumisest Saaremaal.
Tekst: Laura Kiiroja
Kui näed hunti ning tema sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta see pildile, kui võimalik. Hundist ja tema nägemisest räägitakse tänases Eestis palju, aga jätkuvalt saab tegelik kohtumine võsavillemiga osaks vähestele inimestele.
Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamik teisi ulukeid, usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.
Kirjutame paar sõna hundist, keda juba 8. detsembri õhtul märkas ringi liikumas Viljandimaa Atika küla elanik Tuuli Vaarak. Õnnetu kriimsilma üks esijäse tundub pealtnäha täiesti halvatud ning loom saab vaevu liikuda. Siiski võib loom olla elavate killas. Ekraanitõmmis lonkavast hundist on tehtud läbi autoakna filmitud videost: https://www.facebook.com/reel/
Tekst: Laura Kiiroja
Sute levik Euroopas.
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.
Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.
Tekst: Laura Kiiroja
Hundid võeti Euroopas kaitse alla 1979. aastal Berni konventsiooni raames ning liigi- ja looduskaitselised pingutused on nüüdseks kenasti vilja kandnud - huntidel läheb Euroopas üha paremini.
ARVUKUS:
Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.
USAs sisuliselt hävitati hundid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Ajendatuna mõistmisest, kuivõrd olulised on hundid ökosüsteemi tugiliigina looduse tervisele ja terviklikkusele, on alates 1970ndatest hundipopulatsiooni USAs kord rangemalt ja kord leebemalt kaitstes taastada püütud.
Käes on jõulud. Nüüd on aeg kõiksugu tööd ja toimetused pausile panna, eriarvamused unustada ja pakkuda puhkust nii kehale kui vaimule. Just nii nagu siin videos üks haige tagajalaga kriimsilm ette näitab.
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kasia Szczęch (Poola)
Pildil sotsialiseeritud loomaaiahunt Lady koos Laura Kiirojaga Wildenburgi loomapargis Saksamaal.
Tekst: Rahvuslooma ümarlaud
Eelmisel nädalal ilmunud ketikoerte teemalise postituse tähelepanelikele lugejatele jäi silma, et me ei puudutanud teist koerte riskigruppi - lahtiselt liikuvaid koeri.
Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: FACE / LIFE WildWolf
Tõepoolest, jahikoertel ja vabapidamisel koertel on samuti suur oht langeda hundirünnakute ohvriks. Täpselt samadel põhjustel, mis eelnevas postituses mainitud - näiteks seetõttu, et nad liiguvad huntide territooriumil ning hundi jaoks on loomulik oma territooriumi teiste koerlaste (ehk konkurentide) eest kaitsta. Tegelikult ei ole hundid vabalt ringi liikuvatele koertele sugugi ainsaks ohuallikaks. Alles 1. detsembril ilmus uudis Väike-Maarja vallas toimunud sündmusest, kus rebasejahil viibinud jahikoera ründas karu.
Viimasel ajal on meedias palju kajastatud huntide ja koerte vahelisi konflikte. Tõsi, koerte murdmised huntide poolt on tänavu sagenenud. Millele aga sugugi tähelepanu ei pöörata on tõsiasi, et sisuliselt kõik murtud koerad olid ketikoerad. Koera ketis pidamine piirkonnas, kus elab hunte, on inimesepoolne riskikäitumine. Eriti kui läheduses on juba koerte murdmisi toimunud.
Video: Siim Suitsmart
Tekst: Laura Kiiroja
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.