Uudised

Belgia taas ilma huntideta

Postitas Aasta Loom - P, 13.10.2019 - 09.00
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

2018. aasta jaanuaris ületas rahvusvahelist uudiskünnist nooruke emane hunt Naya, kes kümne päeva jooksul Saksamaalt läbi Hollandi Ida-Belgiasse rännates ligi 500 kilomeetrit läbis. Nüüd on Naya taas üle-Euroopalistes uudistes - enam kui tõenäoliselt langes emahunt koos oma järglastega salaküttide ohvriks.

Hunt, kes rahva seas sai nimeks Naya, oli esimene võsavillem, keda Belgias enam kui 100 aasta jooksul oli nähtud. Viimane teadaolev hunt kütiti seal aastal 1897.

 

Sierra blogi: sissejuhatus

Postitas Aasta Loom - P, 06.10.2019 - 09.00
Sisu

Video: Aale Kuks

 

 

Tere, minu nimi on Sierra, olen hispaania mastif ja töötan karjavalvekoerana Valgamaal Rõõmu talus. Minu perenaine on Aale.

Mõni aeg tagasi sündis mul üheksa kutsikat. Et neist sirguvad karjavalvekoerad, kasvatan oma pesakonda lammaste keskel, nii harjuvad kutsikad algusest peale karja juures elama. Esimesel elunädalal ei tee kutsikad muud, kui söövad ja magavad. Et nende kõht korralikult läbi käiks, pean neid pidevalt keelega masseerima.

Hundid ja kärnkonn

Postitas Aasta Loom - P, 29.09.2019 - 09.00
Sisu

 

Seekord avaneb meil võimalus heita pilk Ameerika Ühendriikides New Yorki osariigis asuva Wolf Conservation Center´i huntide „magamistuppa“. Omavahel tunduvad hundid ruumipaigutuse üle pisut jagelevat, kuid ühe ootamatu toakaaslasega saavad nad suurepäraselt läbi. Tuleb välja, et kärnkonnad on ühed väga julged loomad. See konkreetne isend on küll keha poolest konn, kuid hingelt isalõvi.

 

Allikas: Wolf Conservation Center

Hundiuurijad ja loomakasvatajad ühel nõul!
Avapilt
Aasta Loom L, 21.09.2019 - 09.00
Sisu

Karjavalve koer Lembo oma hoolealustega. Foto: Mats Meriste

 

Isle Royale`i huntide asustamise projektil täitus aasta Aasta Loom P, 15.09.2019 - 10.00
Sisu

 

 

Kohates hunti
Avapilt
Aasta Loom E, 09.09.2019 - 11.15
Sisu

Foto: Tarmo Mikussaar

 

Julged hundid – kes nad on on?
Avapilt
Aasta Loom P, 11.08.2019 - 10.00
Sisu

Hundikutsikas tee peal. Noored hundid on uudishimulikud ja ei tea õieti peljata inimest, eriti kui vanemaid juures pole.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Kõiksugu hundihirmude valguses on hea teavitada, et LCIE (Large Carnivore Initative for Europe; eesti keeles "Euroopa suurte kiskjate algatus") dokument julgetest huntidest on viimaks saanud ka ametliku eestikeelse tõlke. Sealt leiab infot, millist hunti võib pidada inimese suhtes liiga julgeks ning milline käitumine on tegelikult normaalne. Samuti, kuidas erinevatele situatsioonidele reageerida. 

 

Veidi teksti dokumendi tutvustuseks: 

Kommentaar: Hiiumaa juhtum tekitas alusetut paanikat

Postitas Aasta Loom - P, 04.08.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

 

25. juulil nii Eestis kui rahvusvahelistes uudistes kulutulena levima hakanud Hiiumaa juhtum, milles kahtlustati, et hunt ründas inimest tema koduõuel, on osutunud alusetuks. Tänapäeval oleks hundirünnak antud tingimustes inimese vastu erakordne, mis ärataks eriala teadlaste tähelepanu kogu maailmas.

 

Keskkonnaagentuuri hundiuurijad, kes kohapeal toimumispaika uurimas käisid ning ohvriga vestlesid, ei leidnud ühtegi tõendit hundirünnakust. „Erinevaid teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes, oli Hiiumaal tõenäoliselt tegu koera ja inimese vahelise konfliktiga, milles kolmas osapool puudus,“ kinnitas Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil.

 

Loomapojad teel – noored hundid

Postitas Aasta Loom - E, 29.07.2019 - 12.07
Avapilt
Sisu

Noorte huntide kohtamiseks on kõige tõenäolisem aeg juulis–augustis, kui väiksed võsavillemid suudavad juba mõned kilomeetrid saagijahile suunduvate vanaloomade sabas sörkida, aga kogu suurt jahiringi kaasa teha ei jaksa. Siis jäävadki nad vahel üksikuna, vahel salkadena kusagile maastikule ootama, kuni vanaloomad tagasi tulevad ja toitu toovad.

 

Seirearuanne: rahvuslooma arvukus on langenud

Postitas Aasta Loom - P, 21.07.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

 

Keskkonnaagentuuril sai mõnda aega tagasi valmis iga-aastane ulukiasurkondade seirearuanne, milles oli ülevaade antud ka rahvuslooma käekäigust.

 

2018. aasta sügise seisuga oli Eestis kokku 20 hundipesakonda (ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad). See teeb 4 pesakonda vähem kui eelmisel aastal. Neist 19 elas mandriosas ning 1 pesakond Saaremaal. Hiiumaal ja Võrumaal seekord pesakondi polnudki, sest 2017.aasta jahihooajal kütiti sealsed karjade juhtemased. Lisaks muutustele pesakondade arvus, näitab ka jäljeindeks huntide arvukuse kahanemist.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.