Looduskalendri minutid Vikerraadios: Hall - kärbsenäpp

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpp istumisoksal

Eestis elab kolm lindu, kes inimesega silmitsi elada tahavad. Suitsupääsuke, hall-kärbsenäpp ja linavästrik. Suitsupääsuke on neist kõige julgem, aegajalt võtab ta ette lennutuurid kohe inimeste toas, ei pelga pesa ehitada inimelamutesse või kõrvalhoonetesse. Küllap just seetõttu on ta ka meie rahvuslind.

Linavästrik käib meil õues kogu aeg kannul, niidad sa siis muru ja kohe masina taga on ta putukaid otsimas või kaevad maad – ta peaaegu hüppab hargi kõrval, kui mõnd putukat näeb.

Hall-kärbsenäpp teeb oma pesa meie majade juurde kõikidele ripakile jäetud asjadele – olgu see siis seina najale toetatud harjavars, elektrikapp või kuuri viimata linnutoidumaja.

Hall-kärbsenäpist ma seekord rääkida tahangi.

Teate ju küll seda sehkendavat ilmetut halli linnukest, kellel üle pea otsekui mustad juuksetriibud ja kelle must, suur ja särav silm meid asjatoimetuste ajal kogu aeg saadab.

See hall linnuke on enamasti vait, vaid harva, mõne suure õnne üle rõõmustav hüüatus – iitsak, annab meile märku tema olemasolust. Sest pesitsemise algul me teda väga ei näe.

Kui just... ta ei ole teinud oma pesa mõne strateegiliselt olulise objekti peale... traktori kapoti alla või postkasti.

Meil maal on talus järjekindlalt kaks pesa. Üks on elumaja akna kohal, kui end unustan ja pesitsusajal hakkan akna juures midagi lärmakat tegema, siis põgeneb ta hirmunult. Teine on keldri ukse hingel, olen mitmel aastal pidanud sel ajal keldriskäimise lõpetama, aga kahjuks on see liiga avalik paik ja lisaks minule avastavad selle kergesti röövlid. Olen lihtsalt pesaehitamise algjärgus pesaalgme maha võtnud ja teise kohta viinud. Hiljem teeb ta pesa kusagile, mis ei jää silma alla.

Aga vahva on vaadata, kuidas hall-kärbsenäpp toitu püüab. Ta varitseb liblikaid ja kärbseid mõne puu oksal. Äkki hüppab ta oksalt õhku, hüüab “iidsak” ja erilise haagiga lennu jooksul ongi tal nokavahel vahel enda suurune saakloom. On siis saagiks liblikas, parm või kärbes. Igatahes puhastab see linnuke tõhusalt meie õuesistumise paiku.

Muideks, on põnev, et just selle kummalise hõike “iidsak” järgi on vanarahvas teda kutsunud. Küllap püüdis vanarahvas linde kõnetada nende enda keeles. Aga laululind ei ole hall-kärbsenäpp mitte, erinevalt oma pesakastides elavast sugulasest must-kärbsenäpist. Kärbsenäpi nime andis talle Carl Robert Jakobson, kui kirjeldas teda oma lugemikes saksakeelse nime järgi.

Hall-kärbsenäpp pesal