Fotod Arne Ader
Suur-kiirgliblikas
Suur-kiirgliblikas Apatura ilia
Paljud meist on kiirgliblikat, seda koerliblikaliste seltsi kuuluvat kohanud? Kes kohanud, võivad kinnitada, et vaatepilt on üpris lummav.
Tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini: mustjaspruune tiibu katab valge muster, tiibade ääred õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähni.
Sinilillalt veiklevad ehk „kiirgavad“ vaid isasliblikate tiivad, aga sedagi vaid sobiva valguse ning sobiva nurga alt vaadates. Tiivakiri on nii emas- kui isasliblikate sarnane. Võimsad lendajad, kes planeerivad sageli lennul oma suurtel tiibadel.
Tähelepanelik tasuks olla seal, kus kasvab tammepuid, aga ka valgusrikastes lehtmetsades ning pargid-kalmistud pole samuti välistatud.
Miks me kiirgliblikaid nõnda harva nägema trehvame: esiteks lenneldakse puude latvade kõrgusel, toitutakse käärivast lehtpuumahlast ehk maapinnale on neil harva asja.
Aga, kui liblikas peaks laskuma maapinnale või metsasihile, siis sagedamini porilombi juurde. On juhtunud, et päikese kätte kuivama jäetud kummikute peal olevatele tahenevatele sokkidele....
Maapinnal saame näha kogu oma kauniduses toimetavat kiirgliblikat, samuti halli-pruuni kirjaga alatiibu.
Suur-kiirgliblikas
Lubasime tutvustada nõgeseliblikatest suuremaid, aga sarnaseid liblikaid mõne päeva eest: LINK
