Video salvestas AnSa, LK foorumist
Vesimutt ehk harilik vesimutt Neomys fodiens
Vesimutt on karihiirlane, seega mitte segamini ajada vesiroti ehk mügriga. Mügride suurus ületab vesimutid umbes paar korda seega oluliselt kogukamad.
Videos tegutseval vesimutil on kehapikkust kuue sentimeetri ringis, lisandub samavõrra sabapikkust. Kaalu umbes kümmekond grammi, aga trehvad isegi poole suuremaid isendeid
Vesimutt on kaetud lühikese karvaga, mis seljal must, kõhualune valge ning on kohastunud veeeluks.
Miks loomake vee all toimetades hõbedasena välja paistab? Nimelt loomakese kasukas ei märgu ja nö hõbedane mulje jääb õhumullidest tema kasukas ehk ta ujub veepinnal kui kork, aga õhku on kasukas sedavõrd, et suudab sukelduda-omapärane kohastumis. Kohata võib igasugustes veekogudes, välditakse kiirevoolulisi kohti. Maapinnal mutt nagu mutt ikka, kaevates veekogude kaldaaladel käike.
Vesimutid elavad valdavalt üksikelu on paiksed ja tegutsevad pimedal ajal.
Üks omapära on vesimuttidel veel - pole just palju mürgiseid imetajaid. Nimelt halvab loom suurema saagi mürgise süljega.
Toitub nii veeelulistest, kui maismaa putukatest, tigudest, karpidest, püüab nii väikekalu, kui suvel konnakulleseid. Forellikoelmul käis kudepesadest välja uhutud kalamarja otsimas.
Elus püsimiseks peab ööpäevas sööma vähemalt poole oma kehakaalu jagu. Eluiga vast veidi üle aasta. Paljunemisaeg algab aprillis ja kestab septembris. Noor põlvkond sigib alles pärast esimest talvitumist.
Vot sellised tegelased meie looduses.
