Aprilli esimene nädal. Vintis maa

Postitas Looduskalender - E, 08.04.2019 - 11.11
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsvint

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.

 

Suurnokk-vint

Suurnokk-vint ( www.loodusemees.ee )

Aga vinte tuli teisigi, küllap nägite sel nädalal oma aias ülisuure nokaga suurnokkasid mulluseid ploomikive purustamas ja värvikaid ohakalindusid kahekesi koos kudrutamas. Eelmisel aastal oli toidumajades ohtralt ka põhjavinte, keda ma sel aastal näinud ei ole.

Aga ka titetoojad on kohal. Valge-toonekurgi on nüüd kõikjal, nii pesa otsas kui heinamaal. Kui neljapäeva hommikul Tallinnasse sõitsin, siis eriti tore vaatepilt avanes Mäekülas, seal, kus Tammsaare piimamees kunagi ringi sõitis. Pea iga Mäeküla elektriposti otsas on hiigelsuur kurepesa, nii tosinkond vähemalt.

Ja kahes pesas seisis rõõmsalt nokka plagistades püsti  kurepaar. Kolmele pesale oli saabunud juba isaskurg, kes hoolega pesa sättis. Tegelikult pole siin midagi imestada, toonekured elavadki sageli koloonias, meil on neid lihtsalt seni nii vähe olnud.

 

Konnatiik

Konnatiik ( www.loodusemees.ee )

Aga kurekõndimised heinamaal neile veel möödunud nädalal erilist tulemust ei andnud, sest ärganud olid alles üksikud esimesed konnad. Kuid konnauurija Riinu Rannapi sõnul võiks konnad järgmisel nädalal välja pugeda küll ja rohukonnad peaks alustama ka oma kontserdiga. Ja ka kärnkonni võiks näha olla, rabakonni veidi hiljem. Aga Rannapi sõnul ei vaja konnakontserdid nii võrd sooja ilma, kui eelkõige sooja vihma mahasadamist. Kuid kindlasti ei kosta enam selliseid konnakontserte nagu meie lapsepõlves. Kõigile õpikutest tuntud rohukonn on metsade kuivendamise ja intensiivse põllumajanduse tulemusel sattunud juba ohustatud liikide nimekirja.

Loomateadlased ütlevad, et kaduma on hakanud ka paljud inimkaaslejad. Sitasitika leidmine on suur haruldus. Inimese kirpu vist enam ei leiagi. Ja eriti palju pole ka teateid armsast pisikesest koduhiirest. Uudo Timm ütleb, et vähemalt loodusteaduslikesse andmebaasidesse pole koduhiire teateid viimasel ajal eriti tulnud ja inimeste kodudesse loomateadlased neid püüdma minna ka ei saa. Nii, et andke ikka teada, kui mõne sellise tegelase oma koduümbrusest avastate.

Aga sääsed on jälle väljas ja paljudel ka esimene sääsekubel saadud, nii mõnelgi aiamaa korrastajal ka nõgesekõrvetus. Kuid need asjad käivad suvesooja juurde, nii et tervitame neid rõõmsalt.

Sääsk käel

Sääsk käel ( www.loodusemees.ee )

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.