Räästapääsuke Delichon urbica
Räästapääsukesed pesitsevad võimalusel meelsasti inimeste läheduses: külamaastikes, asulates ja linnades. Mõlemad sugupooled suht sarnase sulestikuga. Selg sinimustalt läikiv, kogu alapool valge, lühikese ja harkis sabaga, mille võime märgata valget laiku.
Need seltsivad linnud pesitsevad meelsasti kolooniatena. Olete Te märganud kunagi riiakust nende omavahelises käitumises?
Räästapääsukesed pesitsevad sageli kaks korda suve jooksul. Teise kurna koorunud järelkasvu toitmine on vanalindudele isegi kergem sest neid abistavad selles juba esimese kurna noorlinnud.
Kuidas sellised hiigelparved tekkivad nagu Arne pildil näete või olete ise märganud?
Alul hoiavad vanalinnud oma pesapoegadega ühte, kuid tasapisi koonduvad kokku kõik läheduses pesitsenud koloonia pesakonnad.
Vähese aja möödudes hakkavad olemasolevatega liituma teised parved - nõnda moodustuvadki hiigelparved.
Äralennule asutavad esimesed pääsukesteparved juba augusti poolest ja rännatakse päevasel ajal. Kuid vahel võime veel septembris märgata räästapääsukeste vanalinde poegi toitmas, kui varasemad rändurid võivad olla juba poolel oma talvitusaladele Aafrikas.
Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )