Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Hommik Navesti jõel ( www.loodusemees.ee )
Sel nädalal tuli Suur Sügisene Maalermeister täiskuuvalguses ja alustas oma kunstnikutööd. Kuuvalgusest insprerituna võõpas ta hommikuks kogu ilma valgeks, suur valge hallalõuend oli meie aedades ja metsateedel. Ja et mahalaotatud lõuendile midagi sündima hakkaks, maalis ta hommikutaevasse korraga päikese ja kuu.
Keskhommikuks said ka esimesed värvid paletile. Kaskedele sai tõmmatud lehekulda, vahtratele hõõguvpunast, toomingatele südalillat. Aga toomingatele hiilis ligi Tuulepoiss ja kattis enda vihurid toomingalehtedest kauni rüüga, toomingate ussjad mustad oksad on nüüd uinumas unne, kus näevad kevadist õitevalevust.
Päikesetõus Nigula rabas ( www.loodusemees.ee )
Kogu selles värvide virrvarris on veel lopsakat rohelust, taimed kummardavad esimeste hallade ees, aga keskpäevase sooja päikese käes ajavad end taas sirgu.
Ja midagi imelikku selles pole. Täna hommikul jõuab meieni ka astronoomiline sügis. Kell 10.50 on tema algus, et kesta 22. detsembri varahommikuni.
Selle pika sügise jooksul saame näha lund ja lörtsi, aga küllap veel ka mõnusat suvesooja.
Igatahes pole ükski karvakandja metsas veel kasukavahetust alustanud. Külma ilmaga püütakse enda keha lepitada ohtra söömisega. Just metskitsed on nüüd muutunud nii julgeks, et püsivad ööpäev rohelisel ädalal või nuumavad end värskel orasel.
Ja nagu aastast aastasse on septembri kolmas nädal ajaks, mil linnud hakkavad majade ligi tikkuma, meie akendele koputama ja kõike lahtist nokaga kiskuma. Aed on ühtäkki täis tihaseid, puukoristajaid ja rähnegi. Rasvatihased, jah, võivad ühel hetkel täiest kõrist vallandada rõkkava kevadlaulu, sest päikesevalgust on samapalju kui kevadel, laulukontserdi kaunimal ajal. Kõige rohkem hämmastas mind siiski sel nädalal sinitihase hernevile ja selle peale vallanduv väike-lehelindude silksolk.
Sookured roosas ( www.loodusemees.ee )
Suured linnud aga on suures rändeärevuses. Eelmise nädala keskpaigas ei kannatanud külmi öid välja sookured ja lendasid hirmunult suurtes parvedes minema. Kurjad ilmad tulidki nende järel. Ja haned tulid ka lõunaeestlase taevast täitma, nende kaagatamist võib nüüd ligi kuu aega veel kosta. Luiged nosivad rahulikult viljapõldudel ja suuremat lumekülvi siiski ei plaani.
Aga rabad on lisaks jõhvikatele täis konnasid, nende jahil on nastikuidki veel liikumas. Metsateedel võivad rändurit üllatada hiigelsuured seateod, kas mustad või kirjud.
Ja vihm andis vihmaussidele tööd, metsateed ja muruplatsid on nüüd nende väikeseid mullaskulptuure tihedalt täis. Mõni roosa vorst on ööelu nautimisega hiljapeale jäänud ning vingerdab veel hommikulgi asfaldi veeloikudes. Nemad saavad lindudega kaasa lõunamaale rännata. Nagu ka teise põlvkonna metsmaasikad, pihlakad ja lodjapuumarjad.
Aga kindlasti tasub sel nädalal hakata jälgima mihklipäeva endeid. Ütles ju vanarahvas, et kui enne mihklipäeva, mis selle nädala pühapäeval, puudelt lehed maha sajavad, siis tuleb varajane kevad. Ja need maasikaõied, mis veel peenral on, tuleks lihtsalt maha lõigata ja vaasi tuua, sest õitsvad maasikad mihklipäeval, tähendavat tulevaks aastaks saagiikaldust.
