Metsast, vandest ja nõust

Postitas Looduskalender - K, 22.01.2020 - 10.10
Autorid

Tekst Peeter Sauter

Foto Arne Ader

Kibuvitsa tõrsikud

Kibuvitsa tõrsikud ( www.loodusemees.ee )

Sisu

ka minu isa oli terve elu metsamees ja armastas metsades hulkuda ja viis ka meid metsa. marjule põhiliselt. teadis kohti. ise ta seal rohkem hulkus. rääkis, kui tore on ära eksida. et mets läheb siis ilusaks. 

ei usu ka mina metsameeste vandenõud. eks raiutud on alati. ja eelmises vabariigis raiuti kõvasti. ja kunagi tehti põllumaid ja alet.

ma poleks vastu, kui eesti oleks reservaat nagu lahemaa, aga ega seda ka lihtne ära majandada ole. 

metsakaitse on vahel mu meelest pisut hüsteeriliseks kiskund. siis see ei veena. kui käib hirmus rmk ja poliitikute sõimamine. need panevad end siis hoopis lukku. no kas head eesti metsa abiks inimesed ise kuskil majandavad metsa. mõni ehk tõesti. on nad metsaomanikud. ega metsaomanik olla pole ka teab mis lihtne. tegemist ilmselt on. mina ei taha vist metsa omada.  ma ei oleks hea metsa eest hoolitseja. pole paraku minu rida kuigi mets meeldib. 

no Kloogal kasvavad mul suured männipuud õues. ilusad. üks prantsatas külili. õnneks mitte maja peale. ei osand mina märgata, et on kukkumisohtlik. kui maja peale prantsataks, oleks paras tegemine. 67a tormiga tuli meil seal maja nurga peale ka ja tohutult tuli puid ümberringi maha. 

ilmselt peaksin seal ka praegu oksi maha laskma võtta, et need läbi katuse ei kukuks. seda on juhtunud. no olen ma siis paharet, kui võtan maja ümber vähe ohutumaks. ei ole ju. männipuud on justkui erilised sõbrad. aga samuti kõik puud. pihlaka istutasin ukse ette. pärn on värava kõrval. suured kuused võtavad päiksevalguse kinni. neid peaks harvendama vist küll. õu tahab valgust ka. päris padrikus ei taha ju elada. no ma ei tea, kas linda-mari väli ise elaks võsa vahel. ehk ka päris nii ei tahaks. aga kuna ta on spokesperson, siis oleks tal oma krundilt vist raske puid maha võtta. ajakirjandus võiks parastama kukkuda. no ma ei tea, kas ja kuidas ta kodus põllu tänaval puude eest hoolitseb. küsin talt kunagi. koolivenna tütar, tunnen maast madalast. 

kes ise patuta, visaku esimene kivi. jeesuse mõtteke kehtib ehk ka nüüd. 

mina ei saa öelda, et ma patuta olen. isa talu metsa andsin enamvähem niisama ära. aga ega ma kambjas selle eest hoolitsemas ju käiks. siis oleks süütunne ja ehk isegi trahvid. 

mulle tegi tuska, kui noored läksid filmima, kuidas harvesterimees tööd teeb ja riputasid netti. milles töömees süüdi on, et ta perele raha teenib. miks ta peab häbipostis olema? hea, et maamehel miskitki tööd on. see oli klooga ja paldiski vahel. hea, et töömees päris endast välja ei läinud. 

mis ta kodus ütleb, kui lapsed küsivad, et issi, kas sa oled kurjategija, et tööl käid? 

kas eesti metsa abiks aktivistid, kellest mitmed on töötud ja lastetud nagu martin luiga, ostavad neile lastele kooliasjad, ninaesise ja riided selga? ega ei osta küll. paberit nad kasutavad, aga tselluloosi keelaksid ära.  

kelle jaoks on probleem nr üks mets, kellele karusloomafarm, kellele kliima. siis nagu muid probleeme polekski. samas on lähis-idas sõjakolded. venemaal metsad lihtsalt põlevad. 

eks poliitikud peavad pisut külma kõhuga olema ja sõimu taluma. muidu oleksid varsti pooled hullumajas. aga kas riigikogu puhvet just hullumaja puhvet peab olema. 

kui ref on võimul on ref paha, tuleb keegi teine, on see paha. head erakonda polegi. 

aga see riigikogu on meie valitud. ja kui me neid ei vali, on nad meie jaoks veel rohkem pahad.

linnavalitsus samuti. kas mõni hea poliitik meie jaoks ka olemas on? äkki idanaabri juures või? kus see roosamanna siis on? inglismaal pikk ja üsna jäme jama, soomes omad jamad. käime soomes meelsasti tööl ja prisket pensioni teenimas ja soome tuumajaamade ja tsulloositehaste kohta sõna ei võta. no kui eestisse tuumajaamad tuleksid, siis vist hea, kui pommi ei panda. 

hasso arvates on kõik autod kurjast. aga naine peab tal  küll tütart autoga arsti juurde viima, sest hasso ise ei sõida. samas kirjandussündmustele lendab küll sinna-tänna. no hasso mul hea kamraad, ega ma ole tema vastu.

kunagi panid anarhistid pomme, olid ka kangesti õigluse eest väljas. ma ei tea, kas see kuhugi viis. 

meile on mets tähtis ja eks ta olegi, aga näiteks kashmiris käib juba üle saja aasta kammajaa ja kas keegi üldse oskab kokku lugeda, kui paljud seal otsa on saanud. samas ilus koht. (ma pole küll sinna saanud).

austraalias on põlengud ja kamraad süüdistab hirmsasti kaevandusi, mis on kliima soojaks ajanud. aga oskab ta ise kaevanduste asemel inimestele töökohti tekitada. arvi parbo näiteks oskas. just kavandustes. ja nüüd on siis paha mees?

kuidas te siis elektrit teha tahate? arvate, et tuulegeneraatori ökojalajälg on väike? need asjad on ilmselt lõputud. 

isa nii raius kui istutas. ei teind suuri sõnu. küllap kantis ka raha. aga armastas metsa samuti. samas jõulukuuse lasi majandi meestel küll koju tuua. ja naabritele ka. viskas neile üle aia. keegi ei keeldunud. 

selle jõulu ajal pold mul küll mingit kuuske. kristiine keskuse juures vaatasin, miuke ports kuuski jääbki müümata. lähevad ehk otse hakkesse või lõkkesse. aga pane sa käsi sellele ärile ette. kas lähen siis öösel ja teen miski terroriakti. oleks sest tolku? vaevalt. sattuksin ilmselt soolaputkasse ja maksaksin trahvi ja kogu lugu. ei lähe ka kuusemüüjate ette piketeerima ja süüdistama pereisasid, kes jõulukuuse koju viivad. 

mul kasvab toas viigipuu. kena puu. aga kas ma olen õigesti teinud, et olen lõunamaa puu koju toonud? aga botaanikaaiad on võõramaa puid täis. vahel on kena vaadata. aga äkki on see ka patt, et me võõrliike siin kasvatame? need pole ju oma loomulikus kasvukeskkonnas. see on ju nigu loomaaed. 

lõikelilled on ehk paras jama. 8. märtsiks tekitatakse paras rahamassin. lennutatakse tulpe lõuna-ameerikast kohale. ma ei mäleta, et selle kohta keegi eriti kobiseks. lillepoed on mõrvatud lilli täis. kapsas ja kartul, mis juurviljalaos mädanevad, on ka loodus. kärbes, kelle ma maha notin, on samuti bioloogia. jne. 

liverpoolis taimetoitlaste keskel elades tundsin end süüdi, kui tapsin hiiri. ühe õhtuga läks mõniteist. aga köök oli hiiresitta täis. mind rahustati, et eestlased on samuti siin ohutatud liik. otse ei öeldud, aga sain aru, et ikkagi tohin hiiri püüda. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.