Hundid kui ellujääjad 2

Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Huntide kõige suuremad ohuallikad on inimene, nälg, võõrad hundid ja... saakloomad. Jah, lugesite õigesti, just nimelt saakloomad.

 

Hundid on üks vähestest loomadest, kes murravad endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi – kasutades seejuures vaid oma suud. See ei ole sugugi lihtne ega ohutu. Sarved ja sõrad on põtradel ning teistel hirvlastel tõhusad relvad enesekaitseks. Väiksemad loomadki ei pruugi olla lihtne saak – näiteks koprad suudavad oma teravate hammastega hundile päris tõsiseid vigastusi tekitada. Ka saaklooma taga ajades täiskiirusel läbi metsa või kivise maastiku jooksmine ei ole nõrganärvilistele.

Näiteks on teada, et üks Minnesota hunt jooksis endale oksa keresse ning hukkus (ilmselt hirvejahi käigus).Seetõttu on riskianalüüs võsavillemi üks olulisemaid oskusi. Enne jahti piieldakse saakloomi küll ühelt, küll teiselt poolt. Testitakse ja katsetatakse, kuni leitakse see isend, kes tundub millegi poolest nõrgem olevat. Isend, kelle jahtimisel on oht eluohtlikke vigastusi saada pisut väiksem. Kergekäeliselt riskima ei ole hundil mõtet minna – kaalul on elu. Vigastusi täielikult vältida saab hunt ilmselt vaid väga pisikesi saakloomi või lambaid murdes. Seega käivad vigastused paratamatult hundielu juurde ning võsavillemil ei jää üle muud kui, hambad risti, vastu pidada. Nad on selles väga osavad.

Illustreerimaks huntide erinevaid vigastusi, on Voyageurs rahvuspargi(Minnesota, USA) hundiuurijad avaldanud valiku pilte isenditest, keda nad on GPS kaelusega varustamise käigus pildistanud. Kõik fotodel olnud loomad püsisid veel vähemalt poolteist aastat pärast kaelustamist elus, mis tähendab, et hundid taastusid kõikidest nendest haavadest. Voyageurs hundiprojekti teadlased on kokku monteerinud ka video ühe karja juhtemasest ja tema ühe suve jooksul läbi elatud vigastustest. See on suurepärane näide sellest, kui vastupidavad peavad hundid olema, et suurkiskjana looduses hakkama saada.

 

Allikas: Voyageurs Wolf Project

Tegu on Voyageurs rahvuspargi territooriumil elava hundikarja emahundiga, seega on kõik vigastused loomulikud ning kuuluvad paratamatult metsiku hundi elu juurde!

 

hunt
Teadlased kahtlustavad, et mõned sellised torkehaavad võivad pärineda kobrastelt, kes hunti enesekaitseks hammustavad.
 

 

hundi vigastus
Foto on tehtud aastal 2016. Kui hunt 2018. aastal uuesti kaelustati, polnud peahaavast alles ühtegi märki.
 

 

hunt
Hundil V072 on mõlemad kihvad ning mõned premolaarid sõrahoopide tagajärjel välja löödud. Vaatamata sellele sündis visal soel sel aastal kuus kutsikat ning ta on suve jooksul järjepidevalt kopraid ja metskitse vasikaid suutnud murda. Imetlusväärne!
 

 

PILDID: Voyageurs Wolf Project

Vaata ka seda videot.

Laura Kiiroja

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.