Video näitab, kuidas Järvamaal üle Lintsi jõe langenud puu on hundile abiks veetakistuste ületamisel.
Mööda jämedat kasetüve minnes ei olnud loomal erilist akrobaadioskust tarvis, märjaks said ainult jalad. “Poomiharjutuse” lõpetanud elegante hüpe demonstreerib looma võimeid. Teine hunt, kelle silmad videolõigu lõpus taga paremal korraks hiilgavad, jäi teisele kaldale. Hargnemised ja uuesti kokkusaamised on jahikäikudel tavapärased.
Üks isetekkeline purre toob kirju seltskonna kokku. Siit üle jõe käis kährik, kel jalad lühikesed ja hüppevõime vilets. Kõrge veeseisuga pidi ta kiires voolus paar viimast meetrit ujuma. Rebasele ujumine ei meeldinud, pööras otsa ümber ja läks tagasi. Et kasukas kuivaks jääks, kasutas metsnugis ülemist, peenemat puutüve. Ja saarmas solberdas siinsamas vees ringi, tulles kaldale, et väljapaistavale kohale lõhnav piiritähis jätta.
Kasetüvest mõnisada meetrit ülesvoolu on kopratamm. Aegajalt kasutavad hundid seda üleminekukohana. On tugev ja kindel jalgealune. Kobraste tegemistest on paljudele kasu. Ka mitmed üle jõe kukkunud puud on kobraste töö. Kunagi leidsin ühe õige peenikse “hundipurde”, mida katval lumel olid kahe looma jäljed. Hiljem, kui jõgi oli jäätunud, läksid hundid endiselt tuttava puu juurest üle.
Tegelikult ei pelga hundid ka enda märjaks tegemist, isegi talvel külmaga mitte. Mitmel korral on jäljed lumel jutustanud hundikarja ujumistest üle jõe. Just ajasin veebruari lõpus värske lumega nelja hundi jälgi. Üks karja liige oli kõhklematult läbi nelja meetri laiuse kanali sumanud, kuigi truubi koht oli 50 meetri kaugusel. Teisel kaldal oli märja karvkatte raputamisest lumi kollaseks värvunud. Ülejäänud karja liikmed läksid kuiva jalaga üle silla.
Ingmar Muusikus
