Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXV osa

Postitas Looduskalender - R, 17.04.2020 - 11.11
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Image
Söe võõrpuuliikide seemla (värvitud ala) Maa-ameti kaardirakenduses. Kollase joonega metskonna haldusala, mis ei hõlma kõiki seemla puude kasvuala.
Sisu

Söe võõrpuuliikide seemla (värvitud ala) Maa-ameti kaardirakenduses. Kollase joonega metskonna haldusala, mis ei hõlma kõiki seemla puude kasvuala.

Rekord nr. 117. Söe arboreetumis asub Eesti ainuke võõrpuuliikide seemla

Arboreetum asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Tõrve ja Kassivere külas. Ala pindala on 114,6 hektarit ja see on looduskaitse all. 

Võõrpuuliikide seemla asub Söe arboreetumis, mis on samas ka pärandkultuuri objekt (silmapaistvad puistud ja puude grupid, ajaloolised objektid). Dendraarium on väärtuslik dendroloogiliselt, metsakasvatuslikult (geograafilised katsekultuurid ja seemla) ja ökoloogiliselt, looduskaitseliselt (kaitstavad liigid ja kooslused). Kuigi arboreetum asub riigimetsamaal, ei ole Jõgevamaa metskond huvitatud selle ala hooldamisest ning metsateadlased selle uurimisest ja arendamisest pärast Eesti metsainstituudi likvideerimist. Praegune seisund: keskkonnaamet ei plaani arboreetumi hoolduskava koostamist ja RMK looduskaitse osakond ei hakka hoolduskavata kaitsealust objekti hooldama. Ülo Eriku initsiatiivil rajatud dendroloogiline kollektsioon ja geograafilised katsekultuurid hävivad hooldamatuse tõttu. Looduskaitsespetsialistide poolt madalalt hinnatud arboreetumi kultuurilooline, esteetiline ja puhkemajanduslik väärtus tuleneb territooriumi hooldamata jätmisest.

Loe arboreetumis lähemalt: LINK

Liivavired Peipsi rannas

Liivavired Peipsi rannas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 118. Pikim looduslik supelrand

Pikim Eesti supelrand asub Peipsi põhjarannikul ja on 30 km pikkune, Tammispääst Vasknarvani, tegu on kogu ulatuses hinnatud puhkealaga,

Hiireviu pesa poegadega

Hiireviu pesa poegadega ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 119.   Hiireviu pesa vaid 70 meetri kaugusel inimelamust                  

Hiireviud pesitsesid aastail 1993-1994 Sagadi mõisa lähedal, Tepelvälja külas, Reintalite kodu juures.

24.10.2018 avati Sindi pais

24.10.2018 avati Sindi pais. Foto: Keskkonnaagentuur

Rekord nr. 120.   Suurimad lõhe ja meriforelli kudupaikadega jõed Eestis

Suurima lõheliste kudupaikade pindalaga jõgi Eestis on Pärnu jõgi. Teisel kohal järgneb Valgejõgi ja kolmandal kohal Selja jõgi. 

 

Valgejõgi. Nõmmeveski juga

Valgejõgi. Nõmmeveski juga ( www.loodusemees.ee )

Selja jõgi

Selja jõgi ( www.loodusemees.ee )

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.