Jaaniõhtu allikail

Postitas Looduskalender - L, 18.06.2016 - 16.16
Autorid

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Saula Valgeallikas

Saula Valgeallikas

Sisu

Jaaniöö on kohe kätte jõudmas, see on kõige parem aeg igasugu taigade tegemiseks. Ja kuigi tänapäeval peetakse olulisemaks loitsimise ajaks isegi astronoomilist pööriööd, siis kogu pärimus pajatab vaid jaaniööst.

Ka allikapärimus on põnevatest jaaniöistest juhtumistest kirju. Aga kõige olulisem on jaaniööl allika juurde minna ja oma nägu pesta ning seeläbi ilusamaks saada ning endale suur armastus leida.

Aga jaaniööl juhtub allikate juures veel põnevaimad asju, küll muutub allikavesi viinaks ja küll kerkib allikatest üles peidetud varandusi, mille kättesaamiseks loitsusid peab teadma.

Pärimuslood pajatavadki sellest, et selleks, et peol tantsida saada ja head meest leida, on vaja olla ilus. Kenaks saab siis, kui jaaniööl end ohvriallikast või siis kevadel konnakuduga pesed.

‪Pärnu - Jaagupi lähedal Pööraveres on 1931. aastal aga Krõõt Eamets rääkinud, et kes soovis saada ilusaks, see pidi end pesema püha allika veega jaaniööl. “Tervendav mõju arvati olevat ka jaaniöö kastel. Haige vajas ainult püherdamist kastel ja siis kadus igasugune haigus, eriti kergelt sügelased. Kastet korjati tagavaraks edaspidiseks tarvitamiseks.”

Kavilda ürgoru Kave lätte kohta räägiti aga vanasti, et sügavas orus maantee ääres on allikas, millest ööpäeva jooksul voolab umbes 3000 pange kristallselget vett. See allikas kandis vanasti iluduskuninganna Kaveli (Kave) nime. Oli arvamine, et kui keegi end selle veega jaaniööl peseb, siis saab ta tagasi nooruse ja muutub kauniks. Iludusekuninganna Kaveli ning sõna ’lätte’ moodustasid kokku kohanime Kavelätte, millest hiljem saigi Kavilda.


Karula kihelkonnas Taheva vallas Kooba talu taga metsas asub aga üks väike allikas. Selle allika ääres olevat vanasti vanatüdrukud ja mõned ilmetu jumega tütarlapsed suud ja nägu pesemas käinud, et ilusamaks saada. Eriti mõjunud see vesi neljapäeviti ja kõige rohkem jaanipäeval kell 12 öösi. Sel ajal olevat tüdrukuid allika juures karjana käinud.

Hiljuti käisin Rapla surnuaia taga Kaja ja Armar Paidla juhatusel vaatamas ka üht eriti püha allikat, mis nüüd küll kraavipõhja aheldatud, aga mille vesi endiselt kristallselge, imetoimega. See allikas tasub jaanipäeva hommikul Rapla inimestel kindlasti üles otsida.

1958. aastal on Anton Elming rääkinud sellest allikast sellise loo: “‪Rapla kalmistu taga oja kaldal on üks allikas, mida rahvasuus ennevanast nimetatud Püha silma allikas. Minu ema rääkis, et igal jaanipäeval, kui peeti kalmistul surnuajapüha, siis tulnud seks päevaks ka naabrikihelkondadest inimesed Rapla, võtnud allikast pudelitega vett kaasa kodu viimiseks, noored neiud pesnud silmi allikal, see mõjunud silmnäo ilusamaks muutma. Senna allikasse on inimesed hõberahasi visanud, allikapuhastajad on neid leidnud.

Kui ojas on veeseis kõrgem, siis ka allikas töötab toredasti, kolmest kohast allika põhjas keeb ja tantsib liivasambad ülespoole. Kesksuvel, kui kestev kuiv ja põud on, jääb oja ja ka allikas kuivaks”.

Ennesõjaajast on Pärnu linnas üles tähendatud ka üks jaaniöö ennustamisekunst: “‪Keskööl ruttasid noored neiud allikale, kust pidi peegelduma tulevase mehe näopilt. Ka pesid nad oma nägu allikaveega, sest see pidi tooma näole ilusa vormi ning ka puhta naha”.

Ja muidugi on jaaniöö kõige salapärasem öö, siis tuleb ilmsiks varandust, mida paljud palehigis päeval detektoriga otsida püüavad. Samas ei saa sellist varandust sugugi kasutada, ainult jaaniööl allikavaimudelt saaduna võib see rikkaks teha.

‪Tartu lähedase Uniküla Kõrtsi talu perenaine on 1931. aastal pajatanud järgmise loo: “Siin lähedal on Vooremägi ja Vooremäel Kata talu maas Raudläte. Raudläte sellepärast, et vesi on sääl väga külm.

Sääl Raudlättes olevat kuldike. Kes seda kätte tahab saada, mingu sinna jaanipäeva öösi. Tuleb õkva minna, ei tohi vaadata kõrvale ega tagasi, ja üksinda peab minema. Siis tõusevat see kuldike lätte põhjast üles.”

Varstu vallas Moksi talu juures Kadaja lättel käib aga vanakurat jaanipäeva öösel raha kuivatamas. Kes paika teab, võiks minna asja uurima, sest vanarahvas kurdab, et mingil ajal jäi kõik vaikseks ja enam ei kuuldud kuradist midagi.


Jõgevamaa kuulsast ilmaallikast võib aga jaaniööl saada lambapea, Vaike Rebane on 1992. aastal kõnelenud: “‪Nisukene asi on mul jäänd meelde. Laiuse mäe peal on Siniallikas. Suvel jaanipäeval võtsivad sealt välja pada ja padas oli lambapea. Igal jaanipäeval võis saada selle lambapea”.

30 aastat tagasi rääkis aga Ants Kruusimägi Mall Hiiemäele Mahtra soos jaaniööl kõlavatest kirikukelladest: “Omal ajal – Põhjasõja ajal on peidetud Juuru kiriku kellad Ulmu allikasse. Ja nagu ikka, on jutt, et jaanipäeva öösel need helisevad. Pidavat tõusma vee peale ja helisema.

Jutt räägib sellest, et vaht olnud kirikutornis ja näinud, kuidas sõjavägi tuleb Urge mäelt. See Urge mägi on Tallinna tee ääres. Kohilast umbes 2 km Tallinna suunas. Seal olevat näinud: sõjavägi tuleb sealt ja siis on kiiruga võetud maha ka Juuru kiriku kellad ja peidetud allikasse, millel põhja ei ole”.

Aga jaaniöö on ka tähtis selle poolest, et mitmes allikas sel ööl vesi viinaks pidi muutuma. Kindlasti juhtuvat see Pärnumaa Allikukivi allikas ja Harjumaa Turje keldri allikas. Allikukivi allika lähedal on ka küla jaanipeoplats ja olen lapsena seal ka ise jaanitulel käinud ja ka allikavett proovinud. Takkajärgi mõtlen, et võibolla oli mu kell natuke vale ja ma ei suutnud tabada kesköötundi. Või oli asi selles, et olin tollal teismeline ja allikavaimud järgisid ka alkoholipoliitikat.

Jaaniöö on kõige parem aeg allikaid avastada ja otsida paiku, kus ilusaks saada, varandust leida või allikavee viinaks muutumist kogeda.

Üks allikas, kus sel aastal imelisi asju juhtuma hakkab, on Tartus Raadi allikajärv. Jaanilaupäeva õhtul kell 18 algab Raadi pargis Tartumaa „trallam“, kus teiste põnevate töötubade kõrval ka allikaretkede pesa on. Kolme tunni jooksul uurime kaardi ja lugude abil läbi Tartumaa tähtsamad allikad, mille järel inimesed öösel allikatele minna saavad – kasvõi sellesamale Vooremäe Raudlättele. Aga saab ka proovida kaelkookudega veekandmist. Ja räägitakse, et ka Raadi allikajärve vesi muutub sel öösel viinaks, aga seda saab tunda vaid see, kel eriti puhas südametunnistus. Tulge kaema ja oma allikalugusid rääkima ning kell 21 Tartu jaanitulest osa saama!

ELF Emajõe lättel Väiksel Munamäel

ELF Emajõe lättel Väiksel Munamäel

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.