Harilik härghein        Melampyrum nemorosum

Üheksa õitsejaga jaanipärjale annab härghein tänavu kõikjal „kirju näo“.

Nende kasvukohti märkame metsateede veertes või puisniitudel, aga erkkollaste härgheinade massõitsemine jääb juulikuusse.

Sageli küsitakse: kas siis harilikul härgheinal pole mitte lillad õied?

Violetsed on hariliku härgheina kõrglehed, mis asetsevad õisiku sees ning taime varre tipus. Erkkollased õied jäävad kõrglehtede varju. Olemuselt on kõrglehtede ülesanne sarnane, teiste õitsejate kroonlehtedele – muuta taim „kaunimaks“ ning tolmeldajatele märgatavamaks.

Veel peaks härgheina puhul teadma, et tegu on eluviisilt poolparasiidiga.

Taime pisikesed juured on kehvalt arenenud, aga juurtel leiduvad tõhusad abivahendid, millega kinnitutakse teiste, suuremate ning tugevamate puude või põõsaste juurestiku külge, et hankida arenguks  vajalike toitaineid.

Peremeestaimede võimas juurekava sellisest "väikesest ja ajutisest vargusest" välja ei tee. Tasub märgata, et härgheina kasvukohad jäävad enamalt jaolt puude lähedusse.

Harilik härghein