Hallhundid üldiselt jääkarudega kokku ei puutu. Nende naabriteks on hoopis pruunkarud. Kanadas Arktika piirialal tuleb hallhuntidel aga siiski sügiseti kuni mere jäätumiseni jääkarudega territooriumi jagada. National Geographic on avaldanud toredad kaadrid jääkaru ja kolme hundi kohtumisest. Klipi pealkirja ja tõlgendusega on küll pisut mööda pandud, kuid kaadrid on haruldased ja ilusad. Video lõpupoole näeb ka seda, kuidas inimestega varasemalt mitte kokku puutunud hundid (jahti nendel aladel ju ei peeta, kuna inimasustust seal sisuliselt pole) kaameramehi lähemalt uudistama tulid. Nad veetsid meeste seltsis üle tunni, kuni karja juhtemane viimaks otsustas, et aeg on edasi liikuda.
Karud ja hundid on küll omavahel konkurendid, kuid karudel on huntidest palju kasu. Nimelt on nad huntide murtud saakloomade endale võtmises väga osavad. Yellowstone’i rahvuspargi uuringud näitavad, et tegemist on üsna võrdsete konkurentidega. Grislid on oma massi ja jõu poolest oluliselt võimsamad, hundid on aga kiiremad ning karjas elavate loomadena on neid rohkem.
Yellowstone’i juhtiv hundibioloog Doug Smith on võrrelnud hunte sääskedega, kes karu pea ümber sumisevad: “Üks sääsk sinust jagu ei saa, aga kui neid on palju, siis nad võidavad.” See tuleb kutsikate kaitsmisel kasuks, sest toit, mida hundid oma järglastele pesapaika toovad, meelitab sageli ligi ka karusid. Tüütamise strateegia abil õnnestubki huntidel karu pesapaigast minema ajada. Ning tüütamiseks on üks parimaid võtteid mõmmiku tagumikust hammustamine. Ei ole harvad olukorrad, mil karu peab puu otsa ronima ja ootama, kuni hundipere ära läheb, sest nii kui ta alla hakkab ronima, näksab mõni võsavillem teda jälle tagumikust.
Yellowstone’i kogemus näitab, et korjuste juures jäävad aga peaaegu alati võidumeheks karud. Kord nähti, kuidas 24 hunti eemal ootasid, kuni grislikaru nende murtud vapiti korjuse kallal maiustas. Teine kord oli korjuse juures kümme hunti ning neli karu. Suurim karu kontrollis olukorda ning kõik ülejäänud karud ja hundid pidid kannatlikult istuma ja oma järge ootama. Siiski esineb ka olukordi, mil hundid ja karud üksteist tolereerivad ning koos ühe korjuse juures söövad. Samuti esineb olukordi, mil hoopis huntidel õnnestub karu toidu juurest minema ajada. Ühest reeglit, mis absoluutselt alati kehtiks, polegi.
Laura Kiiroja
