Kaamerakülalised järjestas Kalle Pihelgas
Suvega jäid sellised metsaalused loigud päris kuivaks, mõned kuivasid kogunisti, aga loomade toimetamise jälgimiseks on koht õige ei saa ju meie organism hakkama ilma veeta.
Metssiga Sus scrofa
Loigu ümber tiirutab korduvalt enamuse aastast üksikeluviisiline kult, kelle sügamispuu on nähtavalt „ära hõõrutud“. Pulmaaja alguseni võib minna veel veerand aastat ja pisitasa metssigade populatsioon taastub meie metsades.
Mäger Meles meles
Koos liikuva mägrapaari suvisete tegevuste kohta võib öelda, et tavapäraselt indlevad emasloomad aprillist juunini. Aga nimetatu pole reegliks sest oleme aastate eest veebikaamera vahendusel saanud jälgida, et paaritumine võib toimuda ka arvestatavalt hilisemal ajal.
Toidusedel on neil loomadel päris mitmekesine. Mullast ja metsakõdust tuhnitakse nii putukaid, nende vastseid, kõikvõimalikke väikeseid roomajaid, püütakse konni ja hiiri ning hävitab hulgaliselt metsakahjureid.
Sügisesel ajal nuumavad mägrad endid nii metsamarjade, kui seentega ja toiduks kasutatakse ka rohttaimi.
Händkakk Strix uralensis
Suur hallikasvalge kakk ongi oma nime saanud „pikast hännast“. Suurem, tugevam ja häbematum händkakk tõrjub oma elualalt välja väiksema kodukaku ja võib vähema ka murda. Õnneks ei kattu eriti sageli nende elupiirkonnad.
Händkakke võis tänavu pesitseda poolteis tuhat paari, niisiis meie arvukamad kakulised. Tänavused kakupojad peaksid olema juba enamalt jaolt iseseisvunud.
Mõlema sugupoole hallikasvalge sulestik on sarnane aasta läbi, kaku nägu ehk nn loor on tuhkhall, silmad mustjaspruunid, nokk kollane. Paaris videolõigust saame näha kakule omast pehmet, aga jõulist lendu. Linnu ümarate tiibade siruulatus võib küündida 1,3 meetrini ja pikk ning kiiljas saba 30 sentimeetrini. Pange tähele, et händkaku varbad on kuni küünisteni sulis. Sellest kirjeldusest peaks piisama, et händkakku metsas ära tunda või puuladvas saaki passimas. Mida talve poole seda sagedamini võime neid kohata ka päevasel ajal.
Põder Alces alces
Põtradel kestab sigimisaeg. Eilsel vähekasutataval metsateel võib näha mitte ühe rahulikult liikunud põdra jälgi vaid mitmeid jälgi koos, sõrgadega kraabitud pinnast. Korduvalt oli põdrapaar metsateelt lahkunud ja sinna jälle mõnekümne meetri järel naasnud… Põdrapulma ohutust kaugusest nägemine on ikka uhke vaatepilt.
Teadma peaks ka seda, et põtrade elu kergemaks ei muutu. Põdrajaht algab 15. septembril.
Lendava nahkhiire kohta ei oska midagi arvata äkki on tiigilendlane?
Kuldiga koos on kaamerapilti sattunud ka metsasitikas. Mullas elavad põrniklased on kõik tumedad, mõned süsimustad. Metsasitika pikkus võib suurematel isenditel olla kuni paar sentimeetrit, jalad on varustatud tugevate ogadega, millega sitikas mullas kaevata saab.
Juhul, kui kohtad metsasitikat looduses pööra tähelepanu tundlatele, nende otsad on lehvikutega varustatud.
Ühe loigu suvine lugu: LINK
Ühe loigu kevadine lugu: LINK